• OMX Baltic−0,14%301,73
  • OMX Riga−0,26%890,55
  • OMX Tallinn−0,06%2 068,23
  • OMX Vilnius0,25%1 200,48
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,1%8 752,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic−0,14%301,73
  • OMX Riga−0,26%890,55
  • OMX Tallinn−0,06%2 068,23
  • OMX Vilnius0,25%1 200,48
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,1%8 752,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 26.03.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väikeettevõtluse areng on olnud kiire

Uurimus analüüsis esmakordselt igakülgselt väike- ja keskmiste ettevõtete probleeme ja suundumisi viimastel aastatel.
Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnul on väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse sektor väga kiiresti arenenud, tegutsevate ettevõtete arv kasvas pidevalt, jõudes 1997. aastal ligi 28 500 ettevõtteni. Samal aastal töötas neis ettevõtetes 324 000 inimest, see sektor andis tööd 55% tööealistest inimestest.
Kolmandikul uuritud ettevõtetest oli 1997. aastal alla 1 miljoni kroonine käive. Suure käibega ettevõtete seas oli palju välisosalusega ettevõtteid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusest laekunud maksutulud moodustasid põhiosa ettevõtluse tulumaksu laekumisest 1996. aastal 85%, värskemaid andmeid maksutulude osakaalust statistika ei võimaldanud.
Eelmise aasta esimese poole väliskaubanduse statistikast nähtub väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvav tähtsus Eesti väliskaubanduses. 1998. aasta I poolaastal eksportisid väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ligi 72% kõigi Eesti eksporditud kaupade koguväärtusest ja importisid ligi 81% kõigi välisriikidest imporditud kaupade koguväärtusest.
Uuriti ka ettevõtete probleeme. Esikohal olid liiga kõrged maksud töötasudelt. Järgnesid kõrged laenuintressid, kõrge ettevõtte tulumaks, bürokraatia, investeerimislaenude kättesaadavus, oskustööjõu kättesaadavus ja maksejõulise koduturu väiksus. Üle 50% ettevõtetest luges väga tähtsaks valitsuse kavandatud maksusoodustusi ja juurdepääsu teabele.
Signe Ratso sõnul on uurimus vajalik Euroopa Liiduga liitumise staadiumis, et tekiksid võimalused liikmesriikide ja Eesti ettevõtluskeskkonna võrdlemiseks. Seda uurimust kasutatakse ka juunis valmiva Eesti riikliku arengukava koostamisel.
Aruandes loetakse väikeettevõtteks kuni 50 töötajaga ja keskmiseks ettevõtteks kuni 249 töötajaga ettevõtet. Uurimus hõlmab ka äriregistris registreeritud ja palgalist tööjõudu omavat umbes 900 füüsilisest isikust ettevõtjat.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele