Väikeettevõtluse areng on olnud kiire

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusest laekunud maksutulud moodustasid põhiosa ettevõtluse tulumaksu laekumisest 1996. aastal 85%, värskemaid andmeid maksutulude osakaalust statistika ei võimaldanud.

Eelmise aasta esimese poole väliskaubanduse statistikast nähtub väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvav tähtsus Eesti väliskaubanduses. 1998. aasta I poolaastal eksportisid väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ligi 72% kõigi Eesti eksporditud kaupade koguväärtusest ja importisid ligi 81% kõigi välisriikidest imporditud kaupade koguväärtusest.

Uuriti ka ettevõtete probleeme. Esikohal olid liiga kõrged maksud töötasudelt. Järgnesid kõrged laenuintressid, kõrge ettevõtte tulumaks, bürokraatia, investeerimislaenude kättesaadavus, oskustööjõu kättesaadavus ja maksejõulise koduturu väiksus. Üle 50% ettevõtetest luges väga tähtsaks valitsuse kavandatud maksusoodustusi ja juurdepääsu teabele.

Signe Ratso sõnul on uurimus vajalik Euroopa Liiduga liitumise staadiumis, et tekiksid võimalused liikmesriikide ja Eesti ettevõtluskeskkonna võrdlemiseks. Seda uurimust kasutatakse ka juunis valmiva Eesti riikliku arengukava koostamisel.

Aruandes loetakse väikeettevõtteks kuni 50 töötajaga ja keskmiseks ettevõtteks kuni 249 töötajaga ettevõtet. Uurimus hõlmab ka äriregistris registreeritud ja palgalist tööjõudu omavat umbes 900 füüsilisest isikust ettevõtjat.