Väikeettevõtluse areng on olnud kiire

Uurimus analüüsis esmakordselt igakülgselt väike- ja keskmiste ettevõtete probleeme ja suundumisi viimastel aastatel.

Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnul on väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse sektor väga kiiresti arenenud, tegutsevate ettevõtete arv kasvas pidevalt, jõudes 1997. aastal ligi 28 500 ettevõtteni. Samal aastal töötas neis ettevõtetes 324 000 inimest, see sektor andis tööd 55% tööealistest inimestest.

Kolmandikul uuritud ettevõtetest oli 1997. aastal alla 1 miljoni kroonine käive. Suure käibega ettevõtete seas oli palju välisosalusega ettevõtteid.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusest laekunud maksutulud moodustasid põhiosa ettevõtluse tulumaksu laekumisest 1996. aastal 85%, värskemaid andmeid maksutulude osakaalust statistika ei võimaldanud.

Eelmise aasta esimese poole väliskaubanduse statistikast nähtub väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvav tähtsus Eesti väliskaubanduses. 1998. aasta I poolaastal eksportisid väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ligi 72% kõigi Eesti eksporditud kaupade koguväärtusest ja importisid ligi 81% kõigi välisriikidest imporditud kaupade koguväärtusest.

Uuriti ka ettevõtete probleeme. Esikohal olid liiga kõrged maksud töötasudelt. Järgnesid kõrged laenuintressid, kõrge ettevõtte tulumaks, bürokraatia, investeerimislaenude kättesaadavus, oskustööjõu kättesaadavus ja maksejõulise koduturu väiksus. Üle 50% ettevõtetest luges väga tähtsaks valitsuse kavandatud maksusoodustusi ja juurdepääsu teabele.

Signe Ratso sõnul on uurimus vajalik Euroopa Liiduga liitumise staadiumis, et tekiksid võimalused liikmesriikide ja Eesti ettevõtluskeskkonna võrdlemiseks. Seda uurimust kasutatakse ka juunis valmiva Eesti riikliku arengukava koostamisel.

Aruandes loetakse väikeettevõtteks kuni 50 töötajaga ja keskmiseks ettevõtteks kuni 249 töötajaga ettevõtet. Uurimus hõlmab ka äriregistris registreeritud ja palgalist tööjõudu omavat umbes 900 füüsilisest isikust ettevõtjat.