Loobume viisanõudest

Äripäev teeb ettepaneku, et Eesti lõpetaks ühepoolselt sissesõiduviisade nõudmise nendelt välisriikide kodanikelt, kellel on passis juba mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiv viisa.

Meie ettepanek aitab kiirendada turismi ja teiste sellega seotud majandusharude arengut, sest loob eeldused turistide arvu suurenemiseks.

Sellise sammu vastu räägib välisministeeriumi hea töö viisavabaduslepingute sõlmimisel. Praegu saavad Eestisse viisata sõita 34 riigi kodanikud.

Viisanõudest loobumine aitab aga eeskätt suurendada vene turistide tulekut, kellele on Eesti viisa saamine suhteliselt keeruline protseduur.

Turismiameti andmetel külastas möödunud aastal Eestit 215 000 venelast, võrdluseks soomlasi käib Eestis ligi kaks miljonit. Eestit külastanud venelastest ainult 38 000 kasutas ööbimiseks meie majutusasutusi, suurem osa külastas sugulasi. Soomes ööbivate vene turistide arv on viisteist korda suurem.

Samamoodi, nagu me üritame pakkuda Soomele konkurentsi transiidi vallas, peame seda tegema vene turistide osas. Vene turistide Eestisse meelitamine on näiteks üks hea abinõu, kuidas vähendada Ida-Virumaal tööpuudust.

Välisministeeriumist kinnitati, et selline kolmandate riikide viisa tunnustamine ei tule kõne allagi, sest taolist praktikat ei rakendata kuskil mujal maailmas. See vähendab riigi suveräänset otsustamisõigust, sest viisade väljastamine on iga riigi siseasi. Toimetuse arvates ei tohiks see väide takistada meie ettepaneku elluviimist. Eesti soovib liituda Euroopa Liiduga ja Euroopa Liidu liikmesriikide viisa tunnustamine, enne kui Eesti ise sellesse liitu kuulub, ei tohiks meie eneseuhkusele ja suveräänsusele väga suurt lööki anda.

Samuti ei lähe Eesti selle otsusega vastuollu Euroopa Liiduga, sest Eestisse lubatakse ainult neid välismaalasi, keda oma riiki lubavad ka Euroopa Liidu liikmesriigid.

Kolmandate riikide viisa tunnustamine võimaldab Eestile rahalist kokkuhoidu ning vähendab bürokraatiat. Samas muudab selline otsus Eesti külastamise välismaalastele mugavamaks, mis suurendab nende huvi meie riigi vastu. Kindlasti leiab see vastukaja mujal maailmas, mis omakorda tähendab Eestile kui turismipiirkonnale head reklaami.

Äripäeva idee vastu räägib asjaolu, et väheneb viisade väljastamisest laekuv summa. Samas oleks viisaeeskirjade muutmine investeering. Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete seas läbiviidud uuring näitas, et 50 protsenti on tegevad kaubanduse, toitlustamise, majutuse, transpordi ja side vallas. Seega võib julgelt väita, et turistide arvu suurenemine on kasulik vähemalt pooltele meie väike- ja keskmistele ettevõtetele.

On vale hoiduda turismi soodustavatest sammudest põhjusel, et ükski teine riik ei ole veel hakanud tunnustama kolmandate riikide viisasid.