Eesti seadused liiga karmid

Ettevõtjatel tuleb alates 15. aprillist tasuda kange alkoholi impordi litsentsi saamiseks riigilõivu 140 000 krooni, õlle impordi puhul 80 000 krooni.

Alkoholi jaemüügifirma Vinoteek AE OÜ juhataja August Alop ütles, et tal on mõttetu taotleda sellise hinnaga alkoholi impordi litsentsi ja ta hakkab ostma kaupa edaspidi maaletoojate vahendusel. Alopi sõnul kallineb selle tulemusena veinipudeli hind tarbija jaoks.

Ühe anonüümseks jääda soovinud riigiametniku sõnul viitasid maailma kaubandusorganisatsiooni WTO ametnikud Genfis toimunud Eesti liitumistöögrupi koosolekul alkoholi impordile seatud litsentsitasude mittevastavusele WTO vaba kaubavahetuse põhimõtetega.

WTO töögrupis osalenud põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Tauno Lukas ütles, et toiduainete impordilitsentsi hind 25 000 krooni kõnelustel vastuseisu ei tekitanud, küll arvati USA esindaja nõudel loodava litsentsikomisjoni koosseisust välja kodumaiste tootjate esindajad.

WTO esindajad jäid Lukase väitel rahule Eesti põhjendustega litsentsitasu aluseks olevate kulutuste kohta. Ta ütles, et põllumajandusministeeriumisse on litsentside väljastamiseks tööle võetud üks inimene, peamise osa kuludest moodustab aga litsentsitaotlejate inspekteerimine.

August Alopi hinnangul on eelmisel nädalal jõustunud seadustepaketti kuuluv nõue alkoholiregistri pidamise kohta muutnud kahtlaseks eksklusiivsete veinide müügi Eestis. «Seaduse kohaselt pean ma registrile ära andma poolteist liitrit igast margist, kuid mõnda veini ongi seni Eestisse toodud kõigest paar pudelit,» lausus veiniärimees.

Lihasaaduste maaletooja MG Supplies Eesti ASi tegevdirektor Peep Kallaste peab litsentsitasu suurust põhjendamatuks ja väitis, et see ei vasta litsentsi väljastamise tegelikele kulutustele. Importija peab niigi kinni maksma suure osa toiduainete sisseveol ette nähtud toimingutest, selgitas ta. «Kui toome sisse umbes 15 kaubapartiid kuus, maksame veterinaarkontrolli ja dokumentide vormistamise eest kuni 5000 krooni kuus ehk 50 000--60 000 krooni aastas,» lausus Kallaste.

WTO tegevuse üheks põhialuseks oleva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe kohaselt ei tohi mingisugused tasud (v.a tollid ja maksud), mis on seotud impordi ja ekspordiga, ületada ligikaudseid tegelikke kulutusi litsentside väljastamisele või toodete sertifitseerimisele. Sama dokumendi kohaselt ei tohi kasutada sarnaseid tasusid kodumaiste toodete kaudseks kaitseks, impordi või ekspordi maksustamiseks teenimise huvides.

Riigikogu liige ning väikese hulgifirma üks omanik Tiit Toomsalu ütles litsentsitasusid kommenteerides, et ta ei ole veel jõudnud ennast kurssi viia WTO regulatsioonidega. «Olen veendunud, et selline seadus koondab turu suurfirmade kätte ja piirab väikeettevõtlust,» kinnitas ta.

«1997. a oli litsentsitasu 5000 krooni, mullu 15 000 krooni,» rääkis Toomsalu. «Tänavune aastase litsentsi hind 30 000 krooni paneb mõtlema tegevuse otstarbekusele.» Toomsalu osalusega Eesti Toormetarne OÜ vedas mullu Eestisse 350 000 krooni eest õlut Tshehhist ja Slovakkiast.