Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti seadused liiga karmid

    Ettevõtjatel tuleb alates 15. aprillist tasuda kange alkoholi impordi litsentsi saamiseks riigilõivu 140 000 krooni, õlle impordi puhul 80 000 krooni.
    Alkoholi jaemüügifirma Vinoteek AE OÜ juhataja August Alop ütles, et tal on mõttetu taotleda sellise hinnaga alkoholi impordi litsentsi ja ta hakkab ostma kaupa edaspidi maaletoojate vahendusel. Alopi sõnul kallineb selle tulemusena veinipudeli hind tarbija jaoks.
    Ühe anonüümseks jääda soovinud riigiametniku sõnul viitasid maailma kaubandusorganisatsiooni WTO ametnikud Genfis toimunud Eesti liitumistöögrupi koosolekul alkoholi impordile seatud litsentsitasude mittevastavusele WTO vaba kaubavahetuse põhimõtetega.
    WTO töögrupis osalenud põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Tauno Lukas ütles, et toiduainete impordilitsentsi hind 25 000 krooni kõnelustel vastuseisu ei tekitanud, küll arvati USA esindaja nõudel loodava litsentsikomisjoni koosseisust välja kodumaiste tootjate esindajad.
    WTO esindajad jäid Lukase väitel rahule Eesti põhjendustega litsentsitasu aluseks olevate kulutuste kohta. Ta ütles, et põllumajandusministeeriumisse on litsentside väljastamiseks tööle võetud üks inimene, peamise osa kuludest moodustab aga litsentsitaotlejate inspekteerimine.
    August Alopi hinnangul on eelmisel nädalal jõustunud seadustepaketti kuuluv nõue alkoholiregistri pidamise kohta muutnud kahtlaseks eksklusiivsete veinide müügi Eestis. «Seaduse kohaselt pean ma registrile ära andma poolteist liitrit igast margist, kuid mõnda veini ongi seni Eestisse toodud kõigest paar pudelit,» lausus veiniärimees.
    Lihasaaduste maaletooja MG Supplies Eesti ASi tegevdirektor Peep Kallaste peab litsentsitasu suurust põhjendamatuks ja väitis, et see ei vasta litsentsi väljastamise tegelikele kulutustele. Importija peab niigi kinni maksma suure osa toiduainete sisseveol ette nähtud toimingutest, selgitas ta. «Kui toome sisse umbes 15 kaubapartiid kuus, maksame veterinaarkontrolli ja dokumentide vormistamise eest kuni 5000 krooni kuus ehk 50 000--60 000 krooni aastas,» lausus Kallaste.
    WTO tegevuse üheks põhialuseks oleva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe kohaselt ei tohi mingisugused tasud (v.a tollid ja maksud), mis on seotud impordi ja ekspordiga, ületada ligikaudseid tegelikke kulutusi litsentside väljastamisele või toodete sertifitseerimisele. Sama dokumendi kohaselt ei tohi kasutada sarnaseid tasusid kodumaiste toodete kaudseks kaitseks, impordi või ekspordi maksustamiseks teenimise huvides.
    Riigikogu liige ning väikese hulgifirma üks omanik Tiit Toomsalu ütles litsentsitasusid kommenteerides, et ta ei ole veel jõudnud ennast kurssi viia WTO regulatsioonidega. «Olen veendunud, et selline seadus koondab turu suurfirmade kätte ja piirab väikeettevõtlust,» kinnitas ta.
    «1997. a oli litsentsitasu 5000 krooni, mullu 15 000 krooni,» rääkis Toomsalu. «Tänavune aastase litsentsi hind 30 000 krooni paneb mõtlema tegevuse otstarbekusele.» Toomsalu osalusega Eesti Toormetarne OÜ vedas mullu Eestisse 350 000 krooni eest õlut Tshehhist ja Slovakkiast.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Tallinn kiitis heaks uue kõrghoone tuleku
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.