Kadi Heinsalu • 29. aprill 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Parts võtab omavalitsused ette

Loodav seadus annab riigikontrollile senisest märksa enam õigusi, muu hulgas õiguse kontrollida ka eraettevõtteid ja mittetulundusühinguid, kes on saanud riigi toetust.

Riigikontrolör Juhan Partsi sõnul kritiseerib iga Euroopa komisjoni või maailmapanga aruanne seoses Eestiga põhiliselt kolme asja. «Eelarve, valitsussektori sisefinantskontroll ja väline kontroll,» luges Parts. «Riigikontrolli uut seadust tuleks vaadata kui meie soovi viia selles osas mõttekäik vastavusse asjadega, mis teistes riikides juba ammu toimivad.»

Partsi sõnul on küsimus selles, kas on vaja teha ja kes teeb riigi aruandluse või riigi bilansile auditit. «Küsimus hakkab peale sellest, et riigil on 700 raamatupidamise kohustuslast. Kõik teevad mingeid aruandeid, keegi nende usaldusväärsust ei kontrolli,» rääkis ta.

«Olukord on absurdne,» jätkas Parts. «Ministrid vastutavad miljardite kulutamise eest. Aga nad ei saa objektiivset kinnitust, et raha, mis nad välja võitlevad, on niimoodi kulutatud, nagu lubati.»

Rahandusministeeriumi kantsleril Aare Järvanil ei olnud eile aega kommenteerida, mida rahandusministeerium kui riigieelarve koostaja riigikontrolli plaanidest arvab.

Kohaliku omavalitsuse väline kontroll on Partsi sõnul tavaks paljudes Euroopa riikides. Kontrollijaks ei pea olema tingimata riigikontroll, vaid näiteks erasektorist palgatud audiitor või mingi kolmas asutus. «Teatud seisukohad kalduvad sinna, et omavalitsused on meil jumalast saadetud,» lisas Parts.

Eesti linnade liidu büroo direktori Ain Kalmaru sõnul võiks riigikontroll jälgida seaduste täitmist omavalitsustes, kuid raha kasutamist peaks kontrollima volikogu. «Kui riigikontroll hakkab raha kasutamist jälgima, tähendab see, et neutraalne audit hakkab ennast vastandama poliitilisele otsustusõigusele,» täpsustas Kalmaru. «Nii kaob kohaliku omavalitsuse iseseisvus.»

Loodav seadus paneb ka riigiasutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kohustuse saata oma aastaaruande koopia kahe nädala jooksul pärast selle kinnitamist riigikontrollile.

Mistahes riigivara hävimise, varguse ja muudest riigile varalise kahju tekkimise juhtumitest, kus kahjusumma ületab valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (praegu 1250 krooni) sada korda, tuleb samuti kohe riigikontrollile teatada.

Riigikontrollile tuleb eelnõu kohaselt esitada kõik valitsusasutuste ja omavalitsuste õigusaktide eelnõud, mis puudutavad raamatupidamist, riigieelarve koostamist ja täitmist ning finantsaruandeid.

Kohalike omavalitsuste kontrollimiseks tahab riigikontroll oma töötajate arvu suurendada ja luua kolm bürood väljaspool Tallinna.

Uute ülesannete täitmise nimel algab kevadel riigikontrolli ametnike täienduskoolitus, mille tulemusena peaks järgmise aasta alguseks riigikontrollis töötama 25 audiitorit ja 25 audiitori assistenti, kokku suureneks töötajate arv seniselt 100 inimestelt 120 inimesele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt