• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnakujundusest Eesti Telefoni näitel

    ASi Eesti Telefon hinnakujundus näitab monopoolse ettevõtte võimalusi võtta turult maksimum. Kõik müügijuhid, kellel on konkurentidest eristuv toode ja vabadus kehtestada oma hind, saavad rakendada käibe (ja kasumi) maksimeerimise põhimõtteid.
    Hinnapoliitika võtmeküsimuseks on nõudluse hinnaelastsus. Hinnaelastsus on suhteline näitaja, mis peegeldab tarbija reaktsiooni hinnamuutustele. Kui nõudlus on hinnaelastne põhjustab hinna alandamine ühtlasi käibe tõusu; mitteelastse nõudluse korral seevastu hinna alandamine vähendab müügikäivet.
    Näiteks kõne alustamine (kui teenus) ei ole hinnaelastne. Kellel ikka helistada vaja, ei jäta seda tegemata ehk teisisõnu: kõne alustamistasu kõnede arvu oluliselt ei vähenda. Seda asjaolu on õigesti arvestanud ka Eesti Telefon. Kehtestades uue tasu, korjatakse turult seni maas vedelenud lisakasum.
    Minutimaks erinevalt kõne alustamise tasust on elastse nõudluse näide. Mida odavam on kõneminut, seda kauem räägitakse. Elastse nõudlusega hüvise hinna alandamine suurendab automaatselt ka käivet.
    Kui nõudlust kirjeldab langev astmefunktsioon (mis on kõige elulähedasem), kehtib reegel: mida madalam hind, seda suurem käive. Kui modelleerida nõudlust ja kulufunktsiooni, saab välja rehkendada ka optimaalse, perioodi kasumit maksimeeriva hinna.
    Minutihinna alandamine on tarbijale positiivne sõnum, ökonoomikat mittetundvate klientide poolt tajutav isegi ettevõtte vastutulelikkusena -- tootja vaates on tegemist aga kasumit maksimeeriva hinnapoliitilise otsusega.
    Minutimaksu alandamist veelgi madalamale tasemele piirab turu maht: mingist tasemest allpool ei jätku enam rääkijaid.
    Siit ka hinnapoliitiline soovitus ettevõtjatele: elastse nõudlusega tooteid tuleb müüa odavalt; hinna alandamist liiga madalale piiravad nõudluse maht ja muutuvkulud.
    Autor: Armin Laidre
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.