EstIBil ja Foreksil oma Daiwa?

Rääkides paljude pangandusspetsialistidega tekib mulje, et Investeerimispanga ja Forekspanga liitumises tähtsat rolli mänginud Eesti Panga üks peaeesmärke oli Investeerimispanga juhtide päästmine.

Investeerimispanga juhtide tegemistele vaatas keskpank läbi sõrmede juba eelmise aasta kevadel, kui Eesti Pank andis heakskiidu finantsskeemile, kus Tallinna Panga ja Investeerimispanga ristfinantseerimisega said Tallinna Panga juhid oma panga raha kasutades osta oma panga aktsiaid, et hiljem pank liita Investeerimispangaga.

Keskpanga kummaline heasoovlikkus Investeerimispanga juhtide vastu jätkus ka siis, kui viimased soovisid liituda Forekspangaga.

Kuidas sai keskpank anda kahe panga liitumisele heakskiidu, kui avalikkusele teadaolevalt vähemalt üks neist -- Forekspank -- vaevles likviidsusraskustes? Miks Eesti Pank sundis eelmisel sügisel Forekspanka ostma juurde Investeerimispanga aktsiaid saavutamaks 50% osalust Investeerimispangas ja seda hilisemat ühinemissuhet arvestades ligi 50 miljonit krooni kõrgema hinnaga, kusjuures lõppkokkuvõttes maksis selle ju kinni Eesti Pank ise. Keskpank soovitas ajakirjanikel küsida hinna kujunemise kohta teavet Investeerimispangast. Viimase juht Härmo Värk seevastu keskpangast.

Ja kes on ikkagi need salapärased Ueberseebanki kliendid, kelle tausta keskpank pea kolmveerand aastat uurib?

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann muutub mulluste sündmuste taastamist kuulates tähelepanelikuks, uurib, mida ajakirjanik teab, ja lubab tagasi helistada. Mõni tund hiljem tagasi helistades aga teatab Kuusmann, et tal pole midagi öelda. «Ma ei saa öelda, kas Eesti Pank on saanud vastuse Ueberseebanki klientide kohta,» nendib ta.

1,5 aastat tagasi Investeerimispanga erastamisest alguse saanud sündmusteahelast ei taha osalejad rääkida. Optiva Panga juht, endine Investeerimispanga juht Härmo Värk ei võta mitmendat päeva mobiiltelefoni ja sekretär hoolimata korduvatest lubadustest Värgiga ajakirjanikku ei ühenda.

Forekspanga endistele juhtidele on mulluste sündmuste meenutamine emotsionaalselt raske ja nad tahavad seda perioodi oma elus unustada.

Investeerimispanga Tallinna Pangaga ühinemisel oleks viimase juhid teinud peaaegu elu tehingu, kuid toonane juhatuse esimees Rait Lukas ei suuda meenutada, mis aasta tagasi toimus.

Endine Eesti Panga nõukogu liige ja praegune keskkonnaminister Heikki Kranich ei mäleta eelmise sügise sündmusi ega seda, miks Eesti Pank otsustas Forekspanga päästa ja kas panga nõukogu tundis huvi Ueberseebanki salapäraste klientide vastu.

Täna on kõik endise Investeerimispanga juhid vana nimega Forekspanga, nüüdse Optiva Panga tippjuhid ja suur osa Forekspanga juhtidest pangast lahkunud. Kas pangajuhte välja aidanud keskpank oma raha kunagi tagasi saab, näitab aeg.

Forekspank korraldab aktsiaemissiooni. Forekspanga aktsionärideks saavad Shveitsi Ueberseebanki kliendid.

Investeerimispanga tegevjuhtidele kuuluv OÜ Immerman ostab Ühispangast ja Hoiupangast laenatud 310 miljoni krooni eest Investeerimispanga. Immermani omanikud on Investeerimispanga nõukogu esimees Gunnar Kraft, juhatuse esimees Härmo Värk ja panga peaideoloogiks hinnatav Kalle Norberg.

Investeerimispangast oli huvitatud ka LB Kiel (Landesbank Schleswig-Holstein), kuid Immermani omanikud sunnivad Saksa panga esindajaid ostutaotlust tagasi võtma ähvardusega, et muidu lahkuvad pangast võtmeisikud.

Samal ajal peavad Investeerimispanga juhid Hoiupanga juhtidega ühinemisläbirääkimisi, Hoiupangast võetud laen on saadudki ühinemisplaanide tõttu. Hansapanga mängutulek Hoiupanga liitmiseks tõrjub investeerimispankurid kõrvale.

Investeerimispank leiab uue pruudi omanike ja tegevjuhtide lahkhelides vaevlevas Tallinna Pangas. Tegevjuhtide võimu edukalt katsetanud investeerimispankurid mängivad kokku Tallinna Panga juhatusega. Kahe panga ühinemise tagamiseks moodustatakse OÜ Keiskander, mille osanikud on Tallinna Panga juhatuse esimees Rait Lukas ja juhatuse liikmed Raul Parusk, Priit Põldoja ja Martti Siimann. Tallinna Panga nõukogu eest hoiavad panga tegevjuhid oma plaane kiivalt saladuses. Panga tegevjuhtidele nõukogus sõnaõiguse tagamiseks ostab Keiskander 12% panga aktsiatest ligi 60 miljoni krooni eest. Et ostjatel endil raha pole, laenatakse see ühineda soovivast Investeerimispangast.

Aktsiaost koosneb mitmest seotud finantsskeemist. Immerman võtab Tallinna Pangast laenu. Et Tallinna Panga juhtidele annab laenu Investeerimispank, on tõenäoline, et see sama Tallinna Pangast Investeerimispanga omanikule Immermannile antud laenuraha lähebki edasi Tallinna Panga juhtidele kuuluvale Keiskanderile. Oma pangast laenu võtmine on panga juhtidele seadusega keelatud. Kuid Eesti Pank kiidab talle esitatud finantsskeemi heaks ja ei näe tehingutes midagi seadusevastast.

Tallinna Panga suuromanik hollandlaste FMO, kes algselt toetab panga tegevjuhtidele oma tegevuskava tutvustamisega võimaluse andmist, ehmatab ristfinantseerimisest kuuldes ning lõpuks jookseb Investeerimispanga ja Tallinna Panga ühinemine liiva. Tallinna Pank liitub Ühispangaga.

Ühispangast Immermanile antud laenu tähtaeg hakkab lähenema, kuid saavutatud kokkuleppe kohaselt pikendab Ühispank tähtaega aasta võrra. Konkurentpankurite hinnangul võis siin oma osa mängida Keiskanderi ja Investeerimispanga ristfinantseerimine ja Eesti Panga soovitused.

Juba teiselt pruudilt korvi saanud Immermani omanikel tuleb midagi välja mõelda, laenukoorma pitsitusest vabanemiseks tuleks kellegagi liituda.

Vahetult pärast Tallinna Panga ja Investeerimispanga liitumise luhtumist hakkab järsult suurenema Ueberseebanki klientide osalus Forekspangas, kasvades paari-kolme kuuga üle 33 protsendini.

Ueberseebanki kliendid ostavad aktsiaid langevalt turult. Aprillis 101 kr maksnud aktsia hind langeb mai lõpuks 30 kroonile. Omandatud üle 33 protsendine osalus on piisav n-ö vetoõiguseks Forekspangas ning on ka täpselt see suurus, et pärast Forekspanga oodatavat aktsiaemissiooni saaks Ueberseebanki kliendid emissiooni välja ostes 51% ehk kontrollosaluse Forekspangas.

Forekspank tühistab varasema mandaadi aktsiaemissiooni korraldamiseks ja annab selle üle kolmandikku pangast omavale Ueberseebankile.

Juulis aktsionäride erakorralisel koosolekul tunnistab Forekspanga finantsdirektor Danel Tuusis, et panga kapitali adekvaatsus väheneb kriitiliselt nõutud 10% piirini.

Juuli lõpus võtab Investeerimispank välismaalt 214 mln krooni suuruse laenu. Dollari baasil võetud laenu intress on 8%, mida hinnatakse suhteliselt kõrgeks.

Forekspanga 60 miljoni kroonise aktsiaemissiooni hinnaga 48 krooni aktsia ostavad täies mahus Ueberseebanki kliendid. Pärast emissiooni kuulub Ueberseebankile ja tema klientidele ligi 51% Forekspangast.

Forekspanga aktsia hind emissiooni ajal on börsil 34 krooni. Samal ajal on puhkenud Venemaa kriis, likviidsusprobleemidega maadleva Forekspanga varad on suures osas seotud Venemaaga.

28. augustil lõppema pidanud emissiooni pikendab Forekspanga juhatus augusti lõpuni, emissioon ostetakse välja viimasel päeval.

Eesti Pangalt olulise osaluse omandamise luba ei taotleta, sest väidetavalt ei kuulu ühelegi uuele omanikule üle 5% Forekspanga aktsiatest. Eesti Pank lubab avalikkusele, et tehakse järelepärimine ja uuritakse välja, kes on salapärased Ueberseebanki kliendid. Tänaseni eelistab Eesti Pank sel teemal vaikida.

Forekspanga ja Investeerimispanga juhid teatavad liitumisotsusest.

Forekspank teatab, et ostab liitumiskavatsuse kinnituseks 50,25% Investeerimispangast. Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk kinnitab, et aktsiaemissioonist saadud 60 miljonit krooni võimaldavad ühinemist rahastada.

Liitumist kommenteerib Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg: «Tundub, et mõlemal pangal on probleeme. Pärast seda, kui Investeerimispank välispanga osalusest keeldus ja juhtkond ise panga privatiseeris, ei ole Investeerimispangale tõenäoliselt õiget strateegiat leitud.»

Kahe panga liitumisleping lubatakse allkirjastada kolme nädala pärast.

Septembri alguses annab Investeerimispank Forekspangale likviidsusabi 100 miljonit krooni.

Eesti Pank annab 8. septembril Forekspangale loa üle 50protsendilise olulise osaluse omandamiseks Investeerimispangas.

Päev hiljem teatab Forekspank, et ostis 33,62% Investeerimispangast panga tegevjuhtidelt hinnaga 114 miljonit krooni. Ivar Lukk põhjedab algselt lubatust väiksema osaluse ostu: «Leidsime, et ühinemise riskide seisukohalt on piisav, et me ostame blokeeriva vähemusosaluse.»

Tekib küsimus, kust sai likviidsusprobleemides vaevlev Forekspank raha aktsiate ostuks. Ühe versiooni järgi maksis Forekspank Investeerimispanga aktsiate eest viimaselt saadud likviidsusabiga. Sellisel juhul läks Investeerimispangast antud laen tagasi mitte enam panka, vaid Investeerimispanga omanikele. Vürtsi lisab asjaolu, et samal ajal maksti ennetähtaegselt tagasi Immermani Hoiupangast võetud laen.

Uue liitpanga juhatuse esimehena hõigatakse välja Ivar Lukk ning aseesimehena Härmo Värk.

Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk teatab ootamatult, et ostetud 33% osalus Investeerimispangas võidakse müüa edasi välisinvestoritele. Võimalik, et Investeerimispanga juhid tahavad raskustes Forekspanka lihtsalt üle võtta, kuid see idee ei meeldi Forekspanga juhtidele, mistõttu ühinemine ähvardab katkeda. Investeerimispanga juhid ei saa seda aga lubada, sest panga raha oli Forekspanka juba paigutatud.

Eesti Pank pakub Forekspanka ka Hansapangale ja Ühispangale, kuid tulutult. Suurpankadele annab keskpank mõista, et salapäraste Ueberseebanki klientide nimed on üsna eestipärased.

Eesti Pank teatab 1. oktoobril, et raskustes Forekspank ja Investeerimispank liidetakse ning Eesti Pank omandab liituvas pangas kontrollosaluse.

Forekspanga bilansis laiutavaks auguks hinnatakse üle 200 miljoni krooni. Eesti Pank annab kuni osaluse ostmiseni Forekspangas oma garantii 100 miljonile kroonile Forekspanga varadele. Lisaks sunnib Eesti Pank Forekspanka ostma 51 miljoni krooni eest veel 18% Investeerimispanga aktsiatest, raha läheb Investeerimispanga omanikele ehk tegevjuhtidele kuuluvatele firmadele. Seega on Investeerimispanga tegevjuhid saanud Forekspangalt kokku 165 miljonit krooni. Eesti Pank maksab pankade liitmisse kokku 255 miljonit krooni, saades uues pangas 58% osaluse.

Eesti Pank tahab selle aasta lõpuks oma osaluse liitunud pangas, uue nimega Optiva Pangas maha müüa.