Ruhrgas sai Vene-Soome Gasumi suuromanikuks

Koos Nestega Gasumi asutanud Vene Gazpromile kuulub Gasumist algusest peale 25%. Kokku müüs Fortum 50% aktsiaid 4,47 miljardi Eesti krooni eest. Ruhrgas ostis aktsiatest 20%, Soome riik 24% ning metsafirmad Stora-Enso, UPM-Kymmene ja Metsä-Serlä igaüks kaks protsenti.

Gasum impordib maagaasi Soome, tegutseb gaasitorustiku operaatorina ja gaasimüüjana. Firma eelmise aasta käive oli 6,44 miljardit krooni, kokku müüs ta gaasi 3,9 miljardit kuupmeetrit.

Kui Soome riigile kuuluvad naftafirma Neste ja elektritootja Imatran Voima (IVO) mullu Fortumiks ühinesid, seadis EL ühinemise tingimuseks 75protsendilise osaluse vähendamise, sest gaasifirma enamusaktsiapakk oleks andnud Fortumile energiaturul domineeriva positsiooni. Fortumil on juba selletagi monopolilaadne positsioon Soome elektri-, nafta- ja bensiiniturul.

Ruhrgasi peadirektor Burckhard Bergmann ei eita, et võib mingil hetkel olla huvitatud gaasijuhtme ehitamisest Läänemere alt Euroopasse. Samas on ka Vene Gazprom, mille suurimate klientide hulka Ruhrgas kuulub, ilmutanud huvi liikuda Euroopa gaasiturgudele Läänemere kaudu. Bergmann ei soostunud kommenteerima firma kavatsusi Gasumis, kuid märkis, et pärast tegevuse laiendamist Baltimaades on firma otsustanud nüüd kanda kinnitada ka Soomes. «Me oleme olnud rahul vähemusosalusega eri maade gaasifirmades, miks siis mitte Soomes,» ütles ta.

Gaasitööstuse asjatundjate hinnangul konkureerivad Ruhrgas ja Gazprom tulevikus ülemvõimu pärast Euroopa gaasiturul, mis on põhjuseks, miks Saksa firma laiendas tegevust Balti riikidesse ja Soome. Äsja suurendas Ruhrgas oma osaluse Gazpromis nelja protsendini, mis annab talle õiguse taotleda kohta juhatuses.

Eesti Gaasist on Ruhrgasi kontrolli all 31,1%, Gazpromile kuulub 30,6, Soome Fortumile 10, Vene taustaga Läti gaasifirmale Itera Latvija 10 ja väikeaktsionäridele 17,3 protsenti.

Gasumi tegevdirektor Antero Jännes ütles Soome ärilehes Taloussanomat, et tema arvates saab Soomes gaasitarbimist suurendada ainult Venemaa gaasi varal, sest Norra gaasijuhe Rootsi kaudu Soome ei tule enam kõne alla. «See oli reaalne 1990. aastate algul, kui Norra aktiivselt otsis oma gaasile tarbijaid Soomest ja Rootsist. Nüüdseks on Norra müünud Euroopasse nõnda palju gaasi, et Põhjalasse müümine pole talle enam vajalik,» selgitas Jännes.

Venemaa gaasitootmine nihkub järjest põhja poole. Põhjas on Venemaa ja Euroopa Liit kõrvuti, mistõttu transiitmaade teenuseid pole vaja kasutada. Ning tulevikus on igal juhul vaja Venemaalt ehitada täiendav gaasijuhe Lääne-Euroopasse, kui seal oma varud kahanevad ja tarbimine kasvab.

Mere põhja gaasijuhtme rajamine maksab umbes sama palju kui maale rajatav juhe. Probleemiks on, et ehitamise alla tuleb panna kümneid miljardeid marku ja et see hakkab tulu andma alles pärast valmimist. Järelikult eeldab see suurte firmade osavõttu. Praegu koostab Fortumi ja Gazpromi ühisfirma North Transgas merealuse gaasijuhtme tasuvusuuringut, mis pidi valmima märtsis, kuid nüüd on tähtaeg nihutatud juunisse.

Vt. ka graafik

Autor: ÄP