Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida teha eelmisest majaomanikust jäänud turvasüsteemiga

    Kui firma või üksikisik kolib ruumidesse, kus on turvasüsteem, peab ta kontrollima selle korrasolekut ja sobivust oma vajadustele. Tihti piisab sellest, kui vahetada koodid ja muuta viivisajad süsteemi kasutajale sobivaks.
    Ruumide rentniku turva-alased soovid ei pruugi aga ühtida ruumide omaniku või eelmise rentniku soovidega. Ta võib hakata kasutama teist sissepääsu, ehitada või lammutada vaheseinu, paigutada ümber mööblit.
    Ümberkorralduste tegemine juhul, kui seadmete paigalduse kohta on korralik projekt, pole keeruline. Asjatundja tuleb kohale, tõstab siin-seal mõned andurid ringi, vajadusel lisab neid ning kinnitab süsteemi töökorras olekut. Hind, mis selle eest makstakse, on kindlasti väiksem kui uue süsteemi korral.
    Loomulikult võivad valveseadmed osutuda kas tarvitamiskõlbmatuks või uutele nõuetele mittevastavaks ja siis päästab vaid uue süsteemi paigaldamine.
    Halvem on lugu siis, kui projektdokumentatsiooni pole ja ka hoone omanik ei suuda süsteemi kohta piisavalt selgitusi jagada. Sel juhul tuleks otsida üles valveseadmed paigaldanud firma.
    Paigaldaja otsimine võib osutuda problemaatiliseks, sest firma võib aastate jooksul olla nime muutnud, kellegagi ühinenud või hoopis pankrotti läinud. Ka sõltub hoone omaniku ja valvesüsteemide paigaldaja omavahelisest lepingust, kas paigaldaja on kohustatud süsteemi edasise töökorra eest hoolitsema.
    Kui paigaldajat ei leita, võib süsteemi hindamisel abiks olla mõni teine valveseadmete paigaldaja. Juhul kui tegemist on oma tööd tõsiselt tegeva firmaga, võib süsteemi analüüs minna üsna kalliks, isegi kallimaks kui uute seadmete paigaldamine. See johtub tõsiasjast, et olemasolevate juhtmete järgi skeemi tegemine on tunduvalt keerulisem kui vastupidi talitamine. Ka vajatakse selleks suuremate oskustega meest kui lihtsalt juhtmevedajat.
    Esialgu odavana näivat teenust pakkuva firma kasutamine pole alati otstarbekas. Töömehed võivad küll süsteemi ajutiseks töökorda häälestada, ei ole aga selle toimimise põhimõtteid tundmata võimelised kõrvaldama tõsisemaid vigu.
    Vigade ilmnemisel tuleb kliendil ikkagi kas pöörduda firma poole, kes seadmeid põhjalikult tundma õpib ja selle eest kõrget hinda küsib või lasta paigaldada uued seadmed.
    Vanus valvesüsteemi puhul probleemiks pole, näiteks infrapunaandurid toimivad ka 15aastasena. Vastu peavad ka puldid, küll võivad päikese käes kollaseks minna sõrmistikud.
    Samas vananevad valveseadmed hoopis kiiremini moraalselt, nii et üle viie aastase süsteemi uuendamisele võiks eelistada uue ostmist.
    Harv pole ka juhus, kus omanik küsib küll turvasüsteemi olemasolu eest kõrgemat renti, süsteem aga tegelikult ei tööta. Mulje, et süsteem koodi vajutamise järel tööle hakkab, ei tähenda veel tema tegelikku toimimist. Ka võivad juhtmed lõppeda häirepasunani või turvafirmani jõudmata.
    Sellisel turvasüsteemil võib olla vaid üks efekt: ta on sobiv ettenäitamiseks kindlustuslepingu sõlmimisel. Kindlustusfirmadel pole Eestis veel tavaks süsteemi töökorras olekut kontrollida. Probleem tekib alles siis, kui keegi sisse murrab ja valve ei toimi.
    Et olla kindel valveseadmete toimimises, tuleks süsteemi omanikul või kasutajal sõlmida turvafirmaga hooldusleping. See eeldab aga, et firmal on objektil olevatest valveseadmetest ja nende töökorrast ammendav ülevaade või on nad ise süsteemi installeerinud.
    Autor: Alar Vasemägi
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Nasdaq 100 kannatas kuu suurima languse käes
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.