• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    «Ummikus» majandusteooria kaitseks

    25. mai ÄPs kirjeldab professor Ülo Ennuste elegantselt ühe artikli näite varal neoinstitutsionalismi ummikut. Kahjuks pole lühiartikli vorm parim viis ühe majandusteooria valdkonna kirjeldamiseks. Liiatigi majandusruumis, kus domineerib arvamus, et igasugune maksustamine on majandustegevusele kahjulik ja reguleerivate institutsioonide olemasolu arusaamatu.
    Seetõttu on järgneva käsitluse puhul eesmärk mõnevõrra oponeerida nimetatud nägemusele ja kirjeldada neoinstitutsionalismi lähtekohti.
    Ei ole õige väita, et neoinstitutsionalism täielikult ja tingimusteta aktsepteerib põhiväidet, millele Ülo Ennuste viitab -- majandus on nii hea, kui head on selle majandusinstitutsioonid, seejuures olgu see majandus muidu kas puruvaene või püstirikas. Neoinstitutsionalismi viljelejad üldiselt aktsepteerivad neoklassikalise teooria eeldusi ja heaolu kui majanduslike valikute kriteeriumit.
    Ennuste artiklis viidatud Northi üks põhiküsimusi on, miks erinevates majandustes ei tehta valikuid, mis viivad heaolu kasvule? Northi jaoks on vastus majandussüsteemis tegutsevate organisatsioonide ja nende tegevust kujundavate reeglite (institutsioonide) vastastikustes suhetes. Majanduses võib oma ressursse kulutada nii reeglite muutmisele kui nende säilitamisele, vaatamata sellele, et viimasel juhul võib tulemuseks olla näiteks stagnatsioon.
    North ja Fogel Nobeliga pärjatud majandusajaloo poolelt lähtuvate neoinstitutsionalistidena esindavad ühte kitsast lõiget sellest valdkonnast. Samuti võib siia arvata tehingukulude teooria (Coase ja Olivier Williamson), lepingu- ja organisatsiooniteooria (Demsetz jt), omandiõiguse teooria jne. Kui kirjeldada näiteks Coase käsitlust negatiivsetest välismõjudest ja nende internaliseerimisest kahe majandusagendi vahel sõlmitavate võimalike tehingutega, siis on lähtekohaks hinnangud heaolule, kusjuures tehingute sõlmimise eelduseks on tõepoolest toimivate institutsioonide olemasolu.
    Neoinstitutsionalismi üks oluline teene majandusteoorias on huvitavate küsimuste esitamine. Nt, mis on turg? Miks on olemas firmad kui sisemiselt bürokraatlikud struktuurid, kui teoreetiliselt oleks võimalik kõiki tehinguid sooritada turu vahendusel jne ?
    Professor Ennuste on mitmes varasemas kirjutises rõhutanud ühte majandusteooria põhidilemmat -- järjekindlalt täpsete käsitluse puhul peame me lõivu maksma sel viisil, et lihtsustame oluliselt teooriate eeldusi võrreldes tegeliku maailma keerukusega. Neoinstitutsionalism on üritanud paindlikumaks muuta teooriate eeldusi, kuid on maksnud lõivu nende järjekindluse ja üheselt mõistetavate tulemuste genereerimise võime vähenemise kaudu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
PayPal lükkas Pinteresti ostujutud ümber
PayPal teatas, et vastupidiselt kuulujuttudele ei plaani ta osta sotsiaalmeediaettevõtet Pinterest.
PayPal teatas, et vastupidiselt kuulujuttudele ei plaani ta osta sotsiaalmeediaettevõtet Pinterest.
Raadiohommikus: aina uusi turge vallutav Eesti pank
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Alexela haagisetootja töötab tarnekriisi tõttu noateral
Pärast koroonakriisi paarinädalast kukkumist hakkas Alexela gruppi kuuluva Bestneti haagiseäri püstloodis üles minema. Suure kasvu kõrval on kerkinud aga järgmine probleem – tervisekriis kasvas üle tarnekriisiks, mis on korduvalt seadnud ohtu tehase töö.
Pärast koroonakriisi paarinädalast kukkumist hakkas Alexela gruppi kuuluva Bestneti haagiseäri püstloodis üles minema. Suure kasvu kõrval on kerkinud aga järgmine probleem – tervisekriis kasvas üle tarnekriisiks, mis on korduvalt seadnud ohtu tehase töö.