Põhjamaades ja Eestis suhtutakse turumajandusse ja rikastesse positiivsemalt kui paljudes teistes riikides. See on meie ühine tugevus, kirjutavad René Bongard ja Anders Ydstedt Rootsi tööandjate keskliidust.

- Rootsi tööandjate keskliidu (Svenskt Näringsliv) avaliku arvamuse analüüsi juht René Bongard (vasakul) ja nõunik Anders Ydstedt
Põhjamaade avalikus arutelus rõhutatakse sageli, et elanikud on erakordselt võrdsusmeelsed, rikkuse suhtes skeptilised ning valmis maksma kõrgeid makse. Eestit tõstetakse mõnikord esile erandina – riigina, kellel on otsene kogemus Nõukogude-aegsest plaanimajandusest ja hilisemast kiirest liberaliseerimisest.
Kui hästi vastab aga Põhjamaade enesepilt inimeste tegelikele hoiakutele ning kas Põhjamaadel ja Balti riikidel on ühisosa selles, kuidas nähakse turumajandust?
See küsimus on eriti huvitav, sest viimaste aastate uuringud, mida on teinud Saksamaa sotsioloog ja ajaloolane Rainer Zitelmann, on seadnud kahtluse alla rootslaste enesekuvandi kadeduse osas. Zitelmanni tulemused näitavad, et rootslased suhtuvad
turumajandusse positiivsemalt kui paljude teiste riikide elanikud. Selle aasta alguses avaldatud
PEW Researchi ülemaailmne uuring samuti osaliselt kinnitas seda.
Kas Rootsi on selles mõttes erand või jagame neid väärtusi oma naabritega?
Me pole kadedamad
Uus arvamusuuring, mille viis läbi Ipsos ja mille tellis Rootsi tööandjate keskliit (Svenskt Näringsliv), kinnitab Zitelmanni ja PEW Researchi järeldusi Rootsi kohta, kuid näitab ühtlasi, et turumajanduse suhtes positiivne hoiak on omane ka Taanile, Soomele, Norrale ja Eestile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõisted nagu lisatasu või boonus on avalikus sektoris totaalselt ära lörtsitud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA ja Euroopa kapitaliturg võivad lähiajal veelgi rohkem lahkneda ning globaalne kapital hakata üha enam otsima tootlust USA riskivaradest, kirjutab OP Panga Eesti maajuht Hannes Kaadu.
Praegune reaalainete õpetajate puudus põhikoolis võib tulevikus põhjustada tõsise spetsialistide ja inseneride kriisi nii riigikaitses kui ka kaitsetööstuses, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Triin Tallmeister.
Keskkonnamõjude hindamise kiiremaks ja täpsemaks muutmine aitab keskkonnakaitsel majandusarengut toetada, kirjutab kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.