Sulev Oll • 7 juuni 1999

Ka juustu eest saab aastaid võlgu olla

Kui võlg on juba aasta vana, on tõenäoline, et võlausaldaja oma raha traditsioonilisi meetodeid kasutades enam ei näegi. Edasine sõltub sellest, kelle poole abipalvega pöörduda ja millisesse kategooriasse võlgnik kuulub.

Kui sajaprotsendilised kelmid välja jätta, jagunevad võlglased kolme ossa. Esimesed, võlanõudja kõige koostööaltimad partnerid, on võlgu jäänud ükskõikse suhtumise või ajutiste majandusraskuste tõttu. Nendega saab kokku leppida maksegraafikuid, neile saab võlanõudefirma võlgade maksmiseks vajadusel isegi raha laenata. Nii saab võlausaldaja raha tagasi.

Teine seltskond, kellele võlanõudefirma kirju saadab, on äris ebaõnnestujad, äpardujad, kes kiire kasu teenimise lootuses võetud võlga ei suuda enam tagasi maksta. Võib juhtuda, et nad suudavad võla tasuda, teisel juhul on võlasumma aga suurem, kui nad palgast jaksavad tagasi maksta.

Kolmas, kõige problemaatilisem grupp on need, kes tunduvad kelmidena, aga võivad olla ka ebaõnnestujad. Mida näiteks arvata kunagi juustuäris kätt proovinud muusikamehest, kel Vana-Kuuste piimaühistule juustu eest maksmata juba aastast 1994. Aastate jooksul on võlanõudjad Mati Põdraga üle 30 000kroonise summa pärast ühendust võtnud juba 32 korda.

Mees pole traditsiooniline pettur. Ta pole end kuhugi peitnud, on olnud Pärnu linnaorkestris orkestrant, koolis pedagoog. Kuid võlasumma, millele pole protsenti lisatud, on viie aastaga kahanenud vaid 4000 krooni. Nüüd kavatsetakse Mati Põdra kui eraisiku suhtes alustada pankrotimenetlust. Kas pankrotistunud muusik parem võlamaksja on, võib vaid ennustada.

Hetkel kuum