Majanduslangus sunnib säästma

Tulude vähenemine pole võimaldanud nii Eesti kui ka Venemaa elanikul, kellest meie majandus tugevasti sõltub, samas tempos tarbida kui eelmistel aastatel. See vähendas kõigepealt nõudlust, aga järgmise tootmistsükli algul juba tootmist ennast. Võimalikud olid kaks alternatiivi: kas tarbimine eile ja säästmine täna või säästmine eile ja tarbimine täna. Eesti valis esimese tee, millega kaasnes plahvatuslik majanduskasv 1997. a, mõõdukas 1998.-l ja järsk langus täna. Just täna on Eesti jõudnud staadiumisse, kus oleme sunnitud karmilt kokku hoidma, ühesõnaga, säästma. Kindlasti tuleb vähendada riigieelarve mahtu. Rubriigist «mis oleks olnud, kui»: säästmine 1997. a oleks jaganud kolme järjestikuse aasta majanduskasvu tõenäoliselt ühtlaseks viieks protsendiks.

Statistikat milleski süüdistada -- et ei arvesta seda ega teist, näiteks totaalset salaviina osa meie majanduses -- ei saa ega ole mõtetki. Isegi kui SKT ühe komponendi, varimajanduse, osakaal on kohati suurenenud, lähevad maksud riigikassast mööda ja pilt ei muutu oluliselt paremaks. Majanduskasvu negatiivsed numbrid tähendavad kõigest hoolimata tagasiminekut, olgu see siis inertsist või millest tahes.

Autor: Mati Feldmann