Majanduslangus sunnib säästma

Sisemajanduse kogutoodangu langus 5,8% võrra I kvartalis oli paras emotsionaalne ?okk. Tehes igapäevast tööd, ei pruugigi järske negatiivseid muutusi teravalt tunnetada. 5,8protsendine tagasiminek tähendab, et võrreldes 1998. a I kvartaliga on uut väärtust ligi miljardi krooni võrra vähem toodetud.

Tootmine ei ripu niisama õhus, vaid moodustab tarbimisega ühtse ahela. Kui mõttes asendada tootmise meetod, mida statistikaamet SKT arvutamisel kasutab, tarbimise meetodiga, mis põhimõtteliselt pole parem ega halvem, muutuvad asjad märksa ülevaatlikumaks.

Esimene kvartal tõi kaasa küll toidukaupade jaemüügi 11protsendise statistilise tõusu, ent kaupmeeste hinnangul pole tegelikud käibed suurenenud. Seega tuli aasta jooksul osa toidukaupa legaalsesse käibesse, samas kui kanged alkohoolsed joogid siirdusid veelgi sügavamale põranda alla. Ent tarbimise suurenemises või vähenemises ei ole määrav mitte toidukaup, mille mahud eriti ei kõigu, vaid pigem tööstuskaup -- kas ostad uue teleri, arvuti või auto, alustad maja ehitamist. Igatahes Eesti tööstusettevõtted müüsid esimese nelja kuuga toodangut 10% vähem kui eelmisel aastal.

Tulude vähenemine pole võimaldanud nii Eesti kui ka Venemaa elanikul, kellest meie majandus tugevasti sõltub, samas tempos tarbida kui eelmistel aastatel. See vähendas kõigepealt nõudlust, aga järgmise tootmistsükli algul juba tootmist ennast. Võimalikud olid kaks alternatiivi: kas tarbimine eile ja säästmine täna või säästmine eile ja tarbimine täna. Eesti valis esimese tee, millega kaasnes plahvatuslik majanduskasv 1997. a, mõõdukas 1998.-l ja järsk langus täna. Just täna on Eesti jõudnud staadiumisse, kus oleme sunnitud karmilt kokku hoidma, ühesõnaga, säästma. Kindlasti tuleb vähendada riigieelarve mahtu. Rubriigist «mis oleks olnud, kui»: säästmine 1997. a oleks jaganud kolme järjestikuse aasta majanduskasvu tõenäoliselt ühtlaseks viieks protsendiks.

Statistikat milleski süüdistada -- et ei arvesta seda ega teist, näiteks totaalset salaviina osa meie majanduses -- ei saa ega ole mõtetki. Isegi kui SKT ühe komponendi, varimajanduse, osakaal on kohati suurenenud, lähevad maksud riigikassast mööda ja pilt ei muutu oluliselt paremaks. Majanduskasvu negatiivsed numbrid tähendavad kõigest hoolimata tagasiminekut, olgu see siis inertsist või millest tahes.

Autor: Mati Feldmann