Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubamärk pole Internetis kaitstud
Tiigrihüppe käigus ei tohi ettevõtjad kaotada kontrolli kaubamärkide ja ärinimede kasutamise üle Internetis. Probleeme võib tekkida mitmesuguseid.
Esiteks pole ükski kaubamärgi omanik piisavalt kaitstud oma kaubamärgi väärkasutamise eest veebiaadressis. On teada juhtumeid, et Eestis registreeritud kaubamärk on teise isiku poolt pahatahtlikult kasutusele võetud domeeni nimes (nt on kaubamärk LUJA Eestis registreeritud Soome ettevõtja Minerit Oy nimel, kuid domeeni nime www.luja.com registreeris Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse AS). Võitlus taolise rikkumise vastu on ebamugav ja kulukas.
Teiseks piirdub kaubamärgist tulenev ainuõigus vaid teatud kaupade ja teenustega, mistõttu identne sõnamärk võib olla eri ettevõtjate kaubamärk. Sel juhul saab vaid esimene neist kasutada internetiaadressina kaubamärki, teised peavad selles tegema muudatusi.
Niisugusteks märkideks Eestis on näiteks HANSA, ATLAS ja ESCO, kusjuures vähemalt kahe viimase puhul on probleem ka ettevõtjatele meelehärmi valmistanud.
Veebilehtedega kaasneb üks iseloomulik kaubamärgiõiguste rikkumise viis. Nimelt saab www-lehe niinimetatud metatekstis anda lehe tavalisel vaatlemisel nähtamatuid märksõnu.
Konkurentide (või turuliidrite) kaubamärkide kasutamisel märksõnadena on üsna kindel, et kodulehekülge külastab rohkem potentsiaalseid kliente. Enamgi veel, võib vaid ette kujutada märgi omaniku meelehärmi, kui otsingumootor esimesena pakub hoopis konkurendi kodulehekülge.
Seepärast tuleb aeg-ajalt kontrollida, milliseid tulemusi pakuvad otsingumootorid ettevõtjate kaubamärkide sisestamisel. Kuna pidev jälgimine on tüütu, teevad progressiivsemad patendivolinikud selle töö ettevõtjate eest.
Autor: Mart- Enn Koppel