Sirje Niitra • 15 juuni 1999

Ehitusturul on kitsas

Erinevatel hinnangutel on kohaliku ehitusturu maht võrreldes eelmise aastaga kahanenud 20--50 protsenti. Selle tulemusena on suurenenud ehitusfirmade omavaheline konkurents ja ettevõtete juhid peavad mõtlema, kuidas keerulises olukorras püsima jääda.

Suuremad ehitusfirmad varasemate aastate kasumi teenimisele ei mõtle, eesmärk on ots otsaga kokku tulla. OÜ Eesti Ehitus peadirektori Egon Matsi sõnul olukord Eesti ehitusturul lähiaastatel eriti ei parane. Samas ütleb üks teine ehitusettevõtja, et pankade laenukanalite avamine on ehitustööde tellijad taas liikvele pannud.

Egon Mats toob näite Skandinaaviast, kus ehitusturu madalseis kestis viis-kuus aastat. «Järgmise aasta algus tuleb veel raskem,« ennustab Mats. Tema hinnangul kahaneb järgmisel aastal ehitatavate objektide arv veelgi.

ASis Tallinna Restauraator on praegu tööd anda 50--60 mehele, teist samapalju ootab mõnda tööotsa. ASi Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus tunnistab, et on enamiku ehitustöölistega sõlminud lepingud alampalga peale, mis on 1250 krooni kuus. Tasustamine töö eest toimub tükitöö alusel. Eelmisel aastal oli Merko Ehituse töötajate keskmine palk üle 10 000 krooni, tänavu on see tõenäoliselt 8000--9000 krooni, ütleb Annus.

Maksuameti sisekontrolli osakonna juhataja Enriko Aav ütleb, et kuigi ümbrikupalga maksmist esineb mitmel tegevusalal, on ehituses see kõige enam levinud.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ehitusfirmade keskmine kuupalk eelmisel aastal 4300 krooni, haigekassa andmetel veelgi väiksem. Suurematel ehitusfirmadel on see üle kahe korra suurem.

«On muidugi korralikke ehitusfirmasid, kuid valdav osa jätab siiski osa makse tasumata,» räägib Enriko Aav. Mõni vihasem töömees pöördub tema sõnul ka maksuametisse, kuid enamasti töötajad töökoha kaotamise hirmus vaikivad.

Aav ütleb, et igal töötajal on võimalus kohalikust maksuametist järele kontrollida, kui palju riigimakse on tööandja tema palga pealt tasunud. Maksuameti revidendid on Aava sõnul võtnud ehitusfirmad viimasel ajal tähelepaneliku kontrolli alla. Eriti hoolikalt kontrollime ehitusfirmasid Tallinnas, kinnitab Aav.

Ehituses võib tänavu tulla pankrottide laine, sest mõne suurema ehitusfirma taga on kinni paljude alltöövõtjate vahendid. Esimesena lõpetab tänavu tegevuse AS Wiklar. Ehitusfirma omanikud süüdistavad oma pankrotis hotelliga Grand Mercure Tallinn seotud lisatöid. Pankrotihaldur Martin Krupp peab firma pankroti põhjuseks aga inimlikku saamatust, sest Wiklari juhid kirjutasid alla ebareaalsetele ehituslepingutele ja tegid töid ilma tagatiseta.

Wiklari võlausaldajate seas on kümmekond hotelli ehitusel allhanget teinud ehitusfirmat, kellest mõni on Wiklari pankroti tõttu ka ise sunnitud tegevust koomale tõmbama.

«Kuidas on Eestis üldse võimalik ehitada, kui riigihangete bülletäänis on ainult üks objekt nelja tuhande ehitusfirma peale,» imestab ASi Tallinna Restauraator juhataja Toivo Lepik.

Tallinna Restauraatoril, kes ehitab peamiselt riigiobjekte, venib ühe lepingu sõlmimine alates detsembrist, sest tellijaks olevas riigiasutuses toimusid vahepeal ümberkorraldused ja vahetus asutuse juhtkond. Toivo Lepik oli eelmisel nädalal töövaidluskomisjonis, kus temalt mõisteti jaanuaris ja veebruaris toimunud tööseisakute eest välja ühe töölise kasuks selle palk.

Vähesed riigihankekonkursid annavad alust rääkida ehitusfirmade kokkumängust riigiametnikega.

Tallinnas on pea kõik vähempakkumiskonkursid võitnud kolm ehitusfirmat, kelle seas mängib juhtrolli endise abilinnapea Tõnis Kulli juhitav osaühing Facio Ehitus. Suuremad ja mainekamad ehitusettevõtted on seetõttu neid riigihankekonkursse vältinud.

Facio Ehitus on teinud ehituspakkumusi täpselt tagatisraha ulatuses, mis on tavaliselt vaid üks protsent ehituse maksumusest. «Kui meie nii madala pakkumuse teeks, siis meile hiljem sama palju lisaraha lihtsalt ei antaks,» on Toivo Lepik veendunud. Mõnel juhul on ehituse lõppedes selle maksumus võrreldes pakutud alghinnaga kaks korda suurem. Kui see ei ole pettus, siis mis see on, küsivad kolme linnavalitsusega seotud firma konkurendid. Ehitusfirmad kahtlustavad peale Facio Ehituse ka ASi Remet ja ASi Harju Ehitus kokkumängus linnavalitsusega.

Viimati otsustas linnavalitsus anda Kopli sotsiaalmaja ehitusõiguse Remetile, ehkki mitu teist vähempakkumisel osalenud firmat lubas hoone renoveerida palju odavamalt ja linnavalitsus oleks säästnud 10 miljonit krooni. Madalaima pakkumuse teinud Merko Ehitus on ehituskonkursi tulemuse riigihanke vahekohtus vaidlustanud.

Toivo Lepiku meelest võiks riik senisest enam korraldada piiratud ehituskonkursse, mis on vähem kohmakad ja võtaksid vähem aega. Restaureerimistöid teeb Eestis vaid kümmekond firmat, kelle vahel võikski muinsuskaitse all olevate hoonete renoveerimiseks valiku teha, pakub Lepik.

Endine OÜ Wicom tegevjuht Priit Vilba näeb lahendust Ehitusettevõtete Liidu senise rolli tähtsustamises. Riigihangete konkurssidel võiksid tema ettepaneku kohaselt osaleda ainult erialaliitu kuuluvad kontrollitud taustaga ehitusfirmad. Firma, kes kasutab turuhinnast madalamaid ehitushindu ja maksab töötajatele palka ümbrikus, tuleb Ehitusettevõtete Liidust välja visata, arvab Vilba.

Vilba sõnul pole praegu Eesti ehitusturul võimalik ausalt toimetada, mistõttu ka tema otsustas Wicomist lahkuda.

Teine ehitusturgu korrastav jõud võiks Vilba hinnangul olla ametiühing. Praegu värbavad Tallinna ehitusfirmad saartelt ja Lõuna-Eestist odavat tööjõudu ning pealinna ehitusmehed jäävad seetõttu tööta. Eesti ehitusturul töötab praegu üle 2000 inimese, kellele lisanduvad veel välisobjektidelt naasvad töölised.

Ehitusettevõtete Liidu liikmed teevad üle poole Eesti ehitustöödest. Ehitusettevõtete Liit on teinud ettepanekuid riigihankeseaduse ja samasuguse valitsuse määruse muutmiseks. Ehitusettevõtete Liitu kuuluvad 82 suuremat ehitusfirmat soovivad, et seadusega pandaks paika vähempakkumiste hindamise kriteeriumid ja muudetaks konkursside korraldus läbipaistvamaks. Peale selle peaksid vähempakkumiste otsused olema kõikidele ehitusfirmadele kättesaadavad. Ehitusettevõtete Liidu liikmete ettepanekul tuleks paika panna ka tagatiste ja garantiide andmine riigihankekonkursside puhul.

Ehitusettevõtjad soovitavad edaspidi rakendada samuti üle 5 miljoni krooni maksvate objektide puhul kaheetapilist ehituskonkurssi, kus algul toimuks konkursile registreerunud firmade kvalifitseerimine ja seejärel alles esitataks oma hinnapakkumused. Ehitusettevõtete juhid on teinud ka ettepaneku, et üle 10 miljoni krooni maksvate ehitusobjektide puhul võiks konkursi korraldaja olla riigihangete keskus.

Ehitusettevõtete Liidu andmetel ehitati Eestis käesoleva aasta esimeses kvartalis objekte 1,97 miljardi krooni eest (sh omal jõul 1,35 miljardit krooni) ehk ligi viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Tallinna Restauraator võitis 1992. aastal Eesti saatkonnahoone renoveerimise konkursi Moskvas. Selle objekti kõrvalt hakkas firma suursaadik Mart Helme palvel projekteerima ka tema Suure-Lähtru mõisa Läänemaal 250 000 krooni eest. Ehitamine pidi toimuma saatkonnahoone kõrvalt ja osaliselt ka selle objekti arvel. Ehitaja polnud selle skeemiga nõus ning Helme hakkas otsima vigu saatkonnaruumide remondis. Ehitus jäi pooleli, misjärel korraldati uus riigihankekonkurss, mille võitis EMV. Veerand miljonist kroonist, mis kulus mõisahoone projekteerimiseks, on Helme tänaseks tasunud Tallinna Restauraatorile umbes 100 000 krooni. Ehitaja plaanib hageda peale selle summa ka saatkonna remondi pealt saamata jäänud kasumi.

Park Consuli hotelli ehituse eest võlgneb kinnisvarafirma Ober Haus kolmele ehitusfirmale ja projekteerijale kokku miljoneid kroone. Esialgu sõlmiti ehitustööde kohta korrektsed lepingud, lõpuks uskusid firmad aga tellija suulist lubadust tasuda alles pärast objekti valmimist ja kirjalikke lepinguid enam ei sõlmitud. Ehitusfirmade esindajad on öelnud, et ei soovi minna kohtusse, sest loodavad veel kunagi Ober Hausilt tööd saada. Ka mitu tuntud advokaati on samadel motiividel keeldunud võlgade sissenõudmises osalemast.

Hetkel kuum