Igasse voldikusse president ei mahu

Ühelt poolt teame nüüd, kui kallis võib olla ülesvõte presidendi elamust, kui suure osa maja hinnast see moodustab. Teisalt on sellise käitumisega antud justnagu heakskiit teistegi samalaadsete barterkokkulepete sõlmimiseks.

Missugune firma ei tahaks oma reklaambro?üüris ära näidata, et ta on presidendile maja ehitanud või selle sisustamisele kaasa aidanud? Kes ettevõtjatest ei oleks nõus presidendi imidzhit ära kasutades enda maine tõstmisele kaasa aitama? On pikamalt mõtlematagi selge, et selliseid firmasid ja ettevõtjaid kuigi palju ei ole. Paraku igasse voldikusse president ei mahu. Seega tuleb hakata väiksemaid kalu püüdma ning nõusse rääkima. Riigikogu liikmeid, ministreid, omavalitsusjuhte, kohalikke poliitikuid...

Sakala küsis hiljuti ühelt Viljandi ehitusfirma juhilt, kas tema oleks valmis ehitama linnapeale maja poole hinna eest, nagu seda presidendile tehakse, ning sai jaatava vastuse.

«Ehitaksin siis, kui see oleks firma reklaamimisele kasulik,» kinnitas firmajuht, esindades niimoodi täiesti loomulikku eraettevõtja mõtteviisi, kuhu mahub samuti oskus rahanumbreid imidzhiks ümber arvutada ning vastupidi.

Vastastikku kasulik saab olla ka teistes valdkondades, mitte pelgalt ehituses. Ning seejuures mitte ainult ühe inimesega asju ajades, vaid lausa hulgakesi.

Näiteks Viljandi ettevõtetele mõeldes kargab esimesena pähe stsenaarium, kus piimatöötleja Mulgi Meier läkitab igale valitsuse istungile poole hinnaga kastitäie kõikvõimalikke kohupiimakreeme.

Tänutäheks naeratab Mulgi Meieri või siis koguni Ühinenud Meiereide kontserni reklaambukletis kabinetitäis ministreid, kõigil kohupiimavuntsid ees.

Või siis läkitab Mivar-Viva olukorda arvestades riigikogule veerandhinnaga sada ja üks tekki ning patja. Järgmist firma kataloogi kaunistab ülesvõte säästueelarve arutelust, kus kõik rahvasaadikud peale paari valves oleva vaheajavõtja on pea kenasti padjale asetanud ja unne suikunud.