Valitsus võitis eelarvelahingu

Valitsus kaalus eile ka eelarvekärbete eelnõu sidumist usaldushääletusega valitsusele, kuid loobus sellest opositsiooni järeleandmise tõttu. Opositsioon taotles kärbete vähendamist 1001 miljonilt kroonilt 898 miljonile kroonile, suurendades kulutuste katteks maksude laekumist ja võttes kasutusele Eesti Telekomi müügist saadud raha. Opositsiooni väitel kannatab eelarvekärbete tõttu eelkõige maaelu, sest ligi 150 miljoni krooni võrra kärbitakse kohalikke investeeringuid. Koos regionaalprogrammide kärbetega ulatub kohalike investeeringute vähendamine hinnanguliselt 300--400 miljoni kroonini, lausus Tiit Tammsaar.

«Rapla maakonnast võeti investeeringud ära Järvakandi gümnaasiumi võimlalt, Märjamaa haiglalt ja Valtu ujulalt, kuid mina ei saa sellist valikut toetada,» selgitas Raplamaal ettevõtlusega tegelev Tammsaar.

«Nüüd tekib surnud ring, kus ehitusmehed jäävad tööta ja maksud omakorda eelarvesse laekumata,» väitis Tammsaar.

«Opositsioon räägib kahjust regionaalpoliitikale, sest nad valmistuvad kohalikeks valimisteks,» põhjendas opositsiooni väiteid Valve Kirsipuu Reformierakonna fraktsioonist.

«Regionaalpoliitika saab eelarvekärbetega loomulikult negatiivse impulsi, kuid selle eelarvest puudu oleva miljardiga Eestit niikuinii ei parandaks,» kinnitas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ütles, et ta loodab opositsioonilt eelarve kolmandal lugemisel konstruktiivset koostööd. «Eeldan, et tänane saalist lahkumine oli poliitilise enesenäitamise samm,» lisas Jürgenson.

Tammsaare sõnul kavatseb opositsioon kõik tagasilükatud ettepanekud uuesti esitada, vabastamaks ennast vastutusest eelarvekärbete negatiivsete tagajärgede eest.

Valitsus võib lisaeelarve kolmandaks lugemiseks riigikogu erakorralise istungjärgu kokku kutsuda juba järgmiseks esmaspäevaks. Riigieelarve maht on ligi 18,5 miljardit krooni, mida valitsuskoalitsioon kavatseb kärpida 17,5 miljardi kroonini.