Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrgetasemeline ja odav tööjõud

    Mul oli hiljuti võimalus viibida konverentsil «Baltic Dynamics 99». Konverents oli pühendatud teadus- ja tehnoloogiaparkide arengule Baltimaades ja osavõtjateks olid tehnoloogiafirmade töötajad, riigiametnikud ning finantsinvestorid Läänemere äärest ning kaugemalt. Tekkis aktiivne diskussioon võimaluse üle arendada teadmiste- ning tehnoloogiamahukat tootmist Baltimaades.
    Enamik Eesti riigiametnike sõnavõtte olid tavapärased, rõhutades finantsinvestoritele, et tegemist on kiiresti areneva maaga, kus on odav ja väga kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, kes on võimeline ellu viima mitmesuguseid projekte. Ülemöödunud aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt üle 10% ning möödunud aastal 4% jne. Seejärel esines repliigi korras investeerimisspetsialist Saksamaalt ja ütles, et pilt on tõepoolest ilus, kuid mitmete Lääne-Euroopa investorite seas on levinud ka teistsugune arvamus.
    Tõepoolest arenes Eesti möödunud aastatel kiiresti, kuid enamasti arenesid tarbimisega seotud sektorid. Teine arvamus Eesti kohta oli, et ega seda kõrgelt kvalifitseeritud vaba tööjõudu Eestis nii palju ka ei ole, et alustada suuri arendusprojekte. Kolmas arvamus oli, et väliskaubanduslikult on Ida-Euroopas tunduvalt soodsama asendiga maid ning investeerimispaiku.
    Rääkides kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust, öeldi, et head spetsialistid on enamasti sama kallid kui mujal Euroopas, neid on vähe ning ainuke võimalus neid ettevõttesse saada on nad üle meelitada teistest ettevõtetest, mis mõjub palgakuludele. Selline hinnang Eesti kohta on muidugi murettekitav ja sunnib ennast võrdlema teiste riikidega.
    Seoses koostöö arenemisega Euroopas ja kogu maailmas on arenenud protsess, mida nimetatakse benchmarking'uks. Eesti keelde tõlgituna on tegemist enda võrdlemisega oma konkurentidega. Riigid/regioonid/firmad võrdlevad oma tulemuslikkust, maksusüsteeme, majanduse arengut, haridussfääri ja mitmeid teisi elualasid. Vaadates Soome rahandusministeeriumi välja antud raamatus «Benchmarking Finland 1998» toodud kõrgkooli lõpetajate struktuuri ja võrreldes seda Eesti statistikaga, näeme, et erinevus ülikoolilõpetajate struktuuris on tuntavalt erinev. Kui Eestis oli inseneriteaduste (engineering sciences) lõpetajate osa alla 10%, siis Rootsis ja Soomes oli see 20% ringis. Kõige kiiremini areneval infotehnoloogia erialal oli koos matemaatikaga Eestis lõpetajaid napilt üle 1%, Soomes 7% ja Rootsis 6%. Olukorra muudab veelgi drastilisemaks pilt kutsehariduses ning kõrgkoolilõpetajate suhe 1000 elaniku kohta.
    Keda Eesti on siis rohkem ette valmistanud? Suhteliselt rohkem on lõpetajaid haldusjuhtimises, ärikorralduses, õigusteaduses ja pedagoogikas. Enamasti erialadel, mis sõltuvad otseselt või kaudselt riigieelarvest. Ekspordiga seotud sektorite, nagu transpordi, kommunikatsiooni ja tööstuse spetsialistid on tuntavas vähemuses. Majandussituatsioon tingib siiski sageli, et inimesed kvalifitseeruvad ümber ja omandavad teise eriala. Tihti on selleks ärijuhtimine. Protsess lahendab probleemi küll üldjuhtimise seisukohalt, kuid konstruktoreid, tehnolooge, energeetikuid ja teisi tehnilisi ametimehi on ikka vähe ja tehnilised probleemid jäävad lahendamata ning tehniline areng takerdub.
    Kokkuvõtteks saab öelda, et haridustaseme üldnäitajad võivad Eestis küll kõrged olla, kuid kui ei ole piisavat tehnilist kompetentsi, mille baasil eksportida, ei suudeta elatustaset eriliselt tõsta ning pikaajalises plaanis sattub ka eelarveliselt finantseeritav haridus löögi alla.
    Lõpetuseks tsitaat Dilberti koomiksite autorilt Scott Adamsilt. Selleks, et saada organeid siirdavaks kirurgiks, on vaja suurt hulka oskusi ja teadmisi. Palju vähem oskusi on vaja selleks, et kirjutada haigla tegevusmissooni teemal, kui väga soovitakse hoiduda patsientide kogemata tapmisest.
    Autor: Rünno Lumiste
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: õpetame vallavanema ajakirjandust mõistma!
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Nordecon jätkab kahjumis tegutsemist
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Viljandisse kohviku rajanud pere korjab miinust, aga naudib nii et vähe pole
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Äripäeva kujundused valiti Eesti paremate sekka
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.

Olulisemad uudised

Värsked oma ettevõttega alustajad: laste sünnipäevapidu pidamata ei jäeta Alustav ettevõtja: loodame, et jääme ellu!
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.