Samas ei langetanud kohus otsust Moskva sõjaaegsete liitlaste taotluste osas, kes samuti nõuavad aastatel 1939--1945 Venemaale toimetatud varade tagastamist.
Venemaa konstitutsioonikohtu otsus oli seni viimane areng Venemaa presidendi Boriss Jeltsini ja parlamendi vahel käivast vägikaikaveost seaduse üle, mis keelab Saksamaalt sõjasaagiks võetud kunstivarade tagastamise.
Jeltsin on seaduse vastu ning taotles konstitutsioonikohtult selle tühistamist. Kohus otsustas, et osa sätteid on konstitutsiooniga vastuolus, kuid seadust tervikuna tagasi ei lükanud.
Sõjatrofeede hulka kuuluvad muu hulgas haruldane Gutenbergi piibel, Trooja varemetest leitud aarded ning Claude Monet' ja Henri Matisse'i maalid.
Kohus otsustas, et Venemaa Teise maailmasõja aegsed vaenlased ei saa taotleda sõjatrofeede tagastamist, sest tegemist on «agressorriikidega».
Neile, kellel nimetatud õigus on, ehk Moskva sõjaaegsetele liitlastele, anti tagastamistaotluste esitamiseks aega 18 kuud.
Jeltsin, kes tahtis tihendada sidemeid Venemaa suurima kaubanduspartneri Saksamaaga, pani seadusele veto, kuid parlament kogus piisavalt hääli presidendi veto tühistamiseks. Teist korda Jeltsin seadusele vetot panna ei saa.
Autor: ÄP