Butinge alustas

Terminali rajamise mõte tekkis üheksa aastat tagasi, kui Moskva üritas kütusekraanide kinnikeeramisega jahutada Leedu iseseisvumispüüdu.

1995. aastaks, mil ehitus algas, oli poliitiline põhjus asendunud juba majanduslike kaalutlustega -- Leedu loodab Vene toornafta ekspordist arvestatavat transiiditulu.

Samas võimaldab terminal lääne nafta importi lähedal asuva Mazheikiai rafineerimistehase jaoks, kui Vene tarned katkema peaksid. Lisaks lubab Läti ja Leedu vahel lahendatud merepiiri küsimus jätkata Läänemere naftavarude uurimist, mille suuruseks arvatakse 30--50 mln t maksumusega 15 mld dollarit.

Sõltuvus Venemaa naftast on jätkuvalt Leedu jaoks raske teema, ehkki iseseisvust see enam otseselt ei ohusta. Eriti teravalt oli seda tunda siis, kui Venemaa naftatarned Mazheikiai tehasele tänavu kahel korral katkestas. Esimesel poolaastal ulatus kontserni kahjum 10 miljonile dollarile.

Mazheikiai arvele langeb 10% Leedu SKTst ning umbes neljandik või viiendik riigi maksutuludest.

Terminali võimsus on 160 000 barrelit päevas. Juba on olemas kokkulepe Vene naftafirmaga Jukos 2,5 mln tonni eksportimiseks. Selle hulgas olid ka sel nädalal laaditud esimesed 80 000 tonni.

1. juuli seisuga oli terminali maksumus 234 mln dollarit. Lõpetamiseks vajatakse veel 47,7 mln.

Venemaa naftafirmad on korduvalt avaldanud soovi Leedu naftakontserni osakute ostmiseks. Alles kolmapäeval teatas Lukoili investeerimisharu Nikoil, et tahab omandada 33% Mazheikiai Naftast.

Seni on Leedul kokkulepe vaid USA energeetikagrupiga Williams 33% ostmiseks. Lisaks on Williamsil seitse aastat kehtiv ostuoptsioon oma osaluse kahekordistamiseks.

Ainus negatiivne intsident terminali käikulaskmisel oli seotud Läti keskkonnakaitsjatega, kes end kolmapäeval protestiks selle ujuvplatvormi külge aheldasid. Leedu tõlgendab toimunut kui Läti Ventspilsi sadama vastuseisu uuele konkurendile.

Autor: ÄP