Korruptsiooniga saab võidelda

Ei saa väita, et Eestis korruptsiooni vastu üldse ei võidelda ning riigiametnike omavoli on piiramatu. Loodud on vastav seadusandlik alus, tegutseb riigikontroll ja isegi riigikogu korruptsioonivastane komisjon. Tänuväärset tööd teeb ajakirjandus. Mulle aga ei meenu küll ühtki juhtumit, kus oleks suudetud mõni korruptsioonis kahtlustatav persoon kohtuprotsessi käigus süüdi mõista ja vangi panna.

Aeg-ajalt puhkevad skandaalid ja kohtuprotsessid sumbuvad justkui iseenesest, altkäemaksude võtmises kahtlustatavad seadusesilmad töötavad edasi seaduse ja korra tagamisel, suure karistusena töölt vabastatud asjamehed siirduvad teisele sama auväärsele ja tasuvale ametikohale, end kompromiteerinud poliitikud naasevad süütu näoga poliitikasse.

Vaid ajalehe vahendusel võime teada saada, et hulk uue valitsuse ministreid ja riigikogu liikmeid (ka meie tubli kaitseväe juhataja) on jätnud korruptsioonivastasele komisjonile tähtajaks esitamata isegi sellise hambutu asja nagu nn majandusliku seisu deklaratsiooni. Sama ülbelt suhtuvad seaduste täitmisse kohalike omavalitsuste bossid -- riigikontrollile jätsid õigeks ajaks deklaratsioonid esitamata tervelt 63 ametnikku, sh rida kohalikke prominente -- maavanemaid, linnapäid, volikogu esimehi. Küllap põhjendatakse seaduserikkumised ära ja keegi ei satu arestikambrisse. On alles seaduskuulekuse ja eeskuju võtmise õppetund!

Suure saavutusena on reklaamitud Võru linnapea mahavõtmist. Ekslinnapea praalib leheveergudel edasi. Teised samu patte teinud omavalitsustegelased tegutsevad süüdimatult edasi. Riigikontrollil aga puudub sootuks võimalus kontrollida omavalitsuste rahakasutust.

Rahvusvaheline kogemus annab tunnistust, et korruptsiooni vastu tuleb ja saab võidelda, kui selleks piisab seadusandlikku tahet. Eesti on paljudes valdkondades võtnud õppust teistelt maadelt ning miks mitte ka korruptsiooniga võitlemisel. Loosungi «Plats puhtaks!» elluviimine korruptantidest lahtisaamise mõttes on igati tervitatav. Tuleb teadvustada, et asendamatuid ministreid, linnapäid, kindraleid, riigifirmade ja -asutuste juhte ei ole, isegi mitte väikeses Eestis. Uus põlvkond uute teadmiste ja väärtushinnangutega on ootamas ukse taga.

Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on viimasel ajal tunduvalt tõhustanud võitlust korruptsiooni vastu. 1997 sõlmisid 29 OECD ja 5 mitte-OECD maad korruptsiooni tõkestamise kontseptsiooni, milles on sätestatud konkreetsed sanktsioonid, jõustamismehhanism jms korruptsiooni tõkestamiseks rahvusvaheliste tehingute sõlmimisel. Ameerika Riikide Organisatsiooni 23 maad kirjutasid korruptsioonivastasele kontseptsioonile alla 1996.

Rahvusvahelise korruptsioonivastase võitluse esiridades on ka Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailma Kaubandusorganisatsioon. Aktiivselt võitlevad korruptsiooni vastu paljud rahvuslikud ja eraorganisatsioonid, nt USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur, Rahvusvaheline Eraettevõtete Keskus (viimanefinantseerib muuseas ka vastavaid programme Bulgaarias, Slovakkias, Ukrainas jm). Toimuvad ka korruptsiooni vastu võitlemisele pühendatud konverentsid (nt VIII korruptsioonivastane konverents 1997. a Limas, kus osales 93 riiki, võeti vastu deklaratsioon tegevussoovitustega rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil; tänavu toimub konverents Lõuna-Aafrika Vabariigis).

Paljudes riikides on kavandatud riigiametnike korruptsiooni vastu võitlemise tegevuskavad. Eesti võiks võtta eeskuju Mauritiuselt, kus parlamendireformi käigus vähendati parlamendi liikmete vabade päevade arvu ja suurendati töötundide arvu. Jääb soovida, et riigikogu liikmetel jääks aega ja tahet tegeleda ka korruptsiooni vastu võitlemise seadusandliku raamistiku loomisega selliste vaidluste kõrval nagu näiteks, kas lubada tänavakaubanduses müüa ainult õlut või long drink'i või hoopis mõlemaid. Ning ka rahvaesindajatel tuleb seadusi täita. Et oleks, kellelt tavakodanik saab seaduskuulekust õppida.

Autor: Vello Vensel