Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestil ees rasked ajad
«Seekordne üleminekuprotsess ei jää tõenäoliselt oma ulatuselt alla 90. aastate alguse üleminekuperioodile,» lausus Pajula.
Pajula sõnul tuleb seekordne üleminekuperiood tõenäoliselt valulisem kui iseseisvuse algaastatel, sest toona toetas toodangumahtude langemist inflatsioon. Nüüd toimub see deflatsiooni tingimustes.
Pajula lisas, et üleminekuprotsess toob endaga kaasa majanduslanguse või vähemalt seisaku, mistõttu teeb murelikuks kestev palkade põhjendamatu tõus.
«Tendents on selline, et tootmine väheneb ja töötus suureneb,» märkis Pajula.
Anglo-ameerika majandusmudel, kus ettevõtete juhtimist kontrollib aktsiaturg, Eesti tingimustes ei töötanud ja Eesti liigub praegu kontinentaalse Saksa majandusmudeli suunas, kus ettevõtete kontrolli teostavad pangad. Pajula sõnul on lähiaastatel oodata uut pankade juhitavat ettevõtete rekonstrueerimisprotsessi.
Pajula ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindaja Eestis ja Lätis Dimitri Demekas avaldasid eile lootust, et majanduslanguse mustem periood on läbitud.
Peatselt Eestist lahkuv ja Washingtoni suunduv Demekas prognoosis Eestile selleks aastaks mitte suuremat kui protsendilist majanduskasvu.
PricewaterhouseCoopers prognoosib selleks aastaks eelmises raportis avaldatud kolmeprotsendilise majanduskasvu asemel nullprotsendilist majanduskasvu ning võimalikuks peetakse ka halvemat tulemust.
Pajula märkis, et kuigi kõige halvem võib olla läbi, ei ole põhjust liigseks optimismiks. Majanduskasv saab toimuda kas sisemaise nõudluse või ekspordi kasvu tõttu, kuid kummaski vallas ei ole positiivseid arenguid näha.
Demekase sõnul on Eesti võtmeküsimuseks, milliseks kujuneb jooksevkonto defitsiit ning millest seda finantseeritakse. IMF prognoosib Eestile järgmiseks aastaks kuueprotsendilist majanduskasvu.