Konkurents või kokkulepped bensiiniturul

Kütusemüüjad on bensiini hinna muutumist põhjendanud analoogse arenguga maailmaturul või dollari kursi muutusega. Nii tõusis bensiini 95 E hind üle-eelmisel kolmapäeval Eestis esmakordselt üle 8 krooni. Seekord selgitus vett ei pidanud, sest bensiini hind liikus samal ajal Rotterdamis hoopis allapoole. Vastuolu märkas ka riigi konkurentsiamet, kes nõudis Statoililt, Nestelt ning Shellilt andmeid firmade kasumi, hinna- ja ostupoliitika ning kasumimarginaalide kohta.

Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu räägib, et tegelikult huvitub tema ametkond kütuseturust märksa tõsisemalt ning ebaloogiline hinnatõus oli lihtsalt üks säde, mis asja käsile võtma sundis.

«Kütuseturg on väga tundlik ning me jälgime seda kogu aeg. Käesoleva aasta kevadtalvest alates on hinnad võrdlemisi kiiresti tõusnud ja me muidugi teame, et see on seotud ka toornafta hindade tõusuga. Kui jaemüügihind tõuseb samamoodi nagu toornafta hind, on see vastuvõetav. Aga nüüd juhtus nii, et trendid meil ja maailmaturul läksid vastupidi,« räägib Tammistu.

Tüüpiline bensiinihinna muutus näeb viimasel ajal välja nii, et kõigepealt teatab sellest Statoil ning mõne tunni möödudes järgivad tema eeskuju Neste ja Shell.

Neste müügijuht Artur Praun ei näe vastuolu faktis, et ehkki Statoili hinnad muutuvad vastavalt Neste hulgiharu hinnakirjale, muutuvad Neste jaehinnad alles pärast Statoili reageerimist. Statoili tegvust jälgitakse kui turuliidri tegevust ja kuna Statoilist on kujunenud kõige aktiivsem reageerija, on põhitähelepanu nendel, räägib Praun.

Ta kinnitab, et hindade kooskõlastamist tanklakettide vahel ei toimu. »Esiteks pole see seaduslik, teiseks on see ebaeetiline,« põhjendab ta.

Shelli juhid ütlevad, et ostavad kütust mitmetelt hankijatelt. Kust täpsemalt, on ettevõtte ärisaladus. Arvestades võimalikku Statoili ja Fortumi liitu bensiinimüügis, tundub loogiline, et firma püüab vältida sõltuvust Neste hulgimüügist. Samas liiguvad Shelli hinnad enamasti ikka samas taktis teiste jaamadega.

Shelli juhatuse liige Riina Aamissepp kinnitas kaks päeva enne eelmisel nädalal Statoili algatatud hinnalangust, et ehkki bensiini sisseostuhinnad on langenud, ei ole selle jaehinna alandamine vajalik. Vajadus tekkis aga kohe, kui konkurendid hinda alandasid. Vastuolulised selgitused võivad tõepoolest viidata ka tugevale konkurentsile turul, ent tavalise autoomaniku kõrvadele tundub heitik jutt maailmaturust, sisseostuhindadest ning dollari kursi muutustest segasevõitu. Kütusemüüjad keelduvad järjekindlalt rääkimast, kui suur on nendepoolne hinnalisa mootorikütusele, mistõttu bensiiniturg annab alust erinevateks kahtlustusteks ja spekulatsioonideks.

Bensiinimüüjate hinnapoliitikat uurisid Soome ning Inglismaa ametkonnad ning jõudsid järeldusele, et tegemist on äärmiselt tiheda konkurentsisituatsiooniga, mistõttu ühe osapoole hinnamuutus jõudis kiiresti teisteni.

Eesti konkurentsiamet pole varasemate bensiinituru uuringute puhul kokkuleppehindu täheldanud. «Uurisime selle turu läbi ka 1996. ja 1997. aastal ja siis tegime küll kindlaks, et jaemüügis kuigi suuri kasumeid ei saadud. Tegelikult tahtsid kõik hinda tõsta, aga siis tegutses turul rohkem firmasid ning inimeste ostujõud oli madalam,» väidab ta. Tammistu lisab, et praegune uuring on igal juhul vajalik, sest situatsioon turul on vahepeal muutnud ja oodata on veel suuremaid muutusi. »Tähelepanu suunamine sellele valdkonnale teenib hoiatavat eesmärki, et kellelegi ebaseaduslikud kokkulepped üldse pähegi ei tuleks,» selgitab Tammistu.

Kui palju maksab bensiiniliiter tanklas näiteks kuu aja pärast, ei julge asjaosalised maailmaturu prognoosimatusele viidates ennustada. Kindel on aga see, et talve hakul käivitab järjekordse bensiini hinna tõusu mitte Neste, Statoil ega Shell, vaid Eesti riik, sest mootorikütuselt võetav aktsiisimäär kasvab 1. detsembrist 50 sendi võrra.

Autor: Henrik Ilves