6 september 1999

Konkurents või kokkulepped bensiiniturul

Kütusemüüjad on bensiini hinna muutumist põhjendanud analoogse arenguga maailmaturul või dollari kursi muutusega. Nii tõusis bensiini 95 E hind üle-eelmisel kolmapäeval Eestis esmakordselt üle 8 krooni. Seekord selgitus vett ei pidanud, sest bensiini hind liikus samal ajal Rotterdamis hoopis allapoole. Vastuolu märkas ka riigi konkurentsiamet, kes nõudis Statoililt, Nestelt ning Shellilt andmeid firmade kasumi, hinna- ja ostupoliitika ning kasumimarginaalide kohta.

Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu räägib, et tegelikult huvitub tema ametkond kütuseturust märksa tõsisemalt ning ebaloogiline hinnatõus oli lihtsalt üks säde, mis asja käsile võtma sundis.

«Kütuseturg on väga tundlik ning me jälgime seda kogu aeg. Käesoleva aasta kevadtalvest alates on hinnad võrdlemisi kiiresti tõusnud ja me muidugi teame, et see on seotud ka toornafta hindade tõusuga. Kui jaemüügihind tõuseb samamoodi nagu toornafta hind, on see vastuvõetav. Aga nüüd juhtus nii, et trendid meil ja maailmaturul läksid vastupidi,« räägib Tammistu.

Samas ütleb ta, et konkurentsiamet kavatseb mootorikütuste turu põhjalikult läbi uurida, sõltumata sellest, kas hinnatõusu põhjendused osutuvad objektiivseiks või mitte. Riigis vaba ettevõtlust kaitsma seatud ametkonda häirib tugevalt kavandatav Statoili ning Neste kaubamärki kasutava Fortumi jaemüügikettide ühendamine Eestis. Firmad on sõlminud sellekohase eellepingu ja ühinenud tanklaketi turuosa ulatuks Eestis 30-35 protsendini.

«See on signaal, mis teeb ärevaks. Tekib väga tugev turuliider ja väikestel jaamadel saab raske olema, sest bensiiniäri on ikkagi väga kapitalimahukas, ühe jaama ehitamine läheb maksma 15-20 miljonit krooni.» ütleb Tammistu.

Konkurentsiametist tuleb ühinemist plaanivatel firmadel võtta nõusolek, kui nende turuosa ületab 40 protsenti või käive ületab 100 miljonit krooni. Paraku pole ametil Tammistu sõnul praegu mitte mingisugust õigust ettevõtete liitumist ära keelata, isegi kui liitujad seeläbi monopoolse seisundi saavutavad.

«Ühendamine on sellise suurusjärgu küsimus, mille vaatab läbi Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraat, kes otsustab, kas ta lubab seda või mitte. Meid vaadeldakse euroturu osana ning jaemüügikettide liitmine mõjutab ka neid,» räägib konkurentsiametnik.

Tammistu on kohtunud Fortumi ja Statoili delegatsiooniga, kes käisid augusti lõpus jaekettide liitmise võimalusi uurimas. «Lepingut alles tehakse ja kindlat seisukohta, kuidas ühinemist läbi viia, veel ei ole,« teab ta. «Võimalikud on erinevad lahendused. Kui on tegemist ühise ettevõtte loomisega, võib see Eesti seaduste järgi olla keelatud leping, mis vajab erandi tegemist ning siis on meil küll oma sõna öelda.»

Võib aga pidada üsna tõenäoliseks, et kütusegigandid korraldavad asjad nii, et Tammistu ametkonnal jääb vähe sõnaõigust.

Iseäranis tundlikuks teeb Neste ja Statoili võimaliku tulevase koostöö asjaolu, et kui bensiini jaemüügi alal ei jää Shell konkurendist Statoilist kuigi kaugele, siis mootorikütuste hulgimüüjana on Neste turgu valitsev ettevõte. Bensiini hinna muutumist põhjendavad tanklakettide juhid aga viimasel ajal just hulgimüüja hinnakirja muutumisega.

Meie tõstame ja langetame hinda siis, kui seda teeb meile kütust tarniv Neste, räägib Eesti Statoili peadirektor Epp Kiviaed. Kiviaed kinnitab, et jaeturul on Neste ja Statoil konkurendid, kettide ühendamise problemaatikaga tegeletakse firmade peakorterites ning Eesti turule pole sellel praegu mingit mõju.

Tüüpiline bensiinihinna muutus näeb viimasel ajal välja nii, et kõigepealt teatab sellest Statoil ning mõne tunni möödudes järgivad tema eeskuju Neste ja Shell.

Neste müügijuht Artur Praun ei näe vastuolu faktis, et ehkki Statoili hinnad muutuvad vastavalt Neste hulgiharu hinnakirjale, muutuvad Neste jaehinnad alles pärast Statoili reageerimist. Statoili tegvust jälgitakse kui turuliidri tegevust ja kuna Statoilist on kujunenud kõige aktiivsem reageerija, on põhitähelepanu nendel, räägib Praun.

Ta kinnitab, et hindade kooskõlastamist tanklakettide vahel ei toimu. »Esiteks pole see seaduslik, teiseks on see ebaeetiline,« põhjendab ta.

Shelli juhid ütlevad, et ostavad kütust mitmetelt hankijatelt. Kust täpsemalt, on ettevõtte ärisaladus. Arvestades võimalikku Statoili ja Fortumi liitu bensiinimüügis, tundub loogiline, et firma püüab vältida sõltuvust Neste hulgimüügist. Samas liiguvad Shelli hinnad enamasti ikka samas taktis teiste jaamadega.

Shelli juhatuse liige Riina Aamissepp kinnitas kaks päeva enne eelmisel nädalal Statoili algatatud hinnalangust, et ehkki bensiini sisseostuhinnad on langenud, ei ole selle jaehinna alandamine vajalik. Vajadus tekkis aga kohe, kui konkurendid hinda alandasid. Vastuolulised selgitused võivad tõepoolest viidata ka tugevale konkurentsile turul, ent tavalise autoomaniku kõrvadele tundub heitik jutt maailmaturust, sisseostuhindadest ning dollari kursi muutustest segasevõitu. Kütusemüüjad keelduvad järjekindlalt rääkimast, kui suur on nendepoolne hinnalisa mootorikütusele, mistõttu bensiiniturg annab alust erinevateks kahtlustusteks ja spekulatsioonideks.

Bensiinimüüjate hinnapoliitikat uurisid Soome ning Inglismaa ametkonnad ning jõudsid järeldusele, et tegemist on äärmiselt tiheda konkurentsisituatsiooniga, mistõttu ühe osapoole hinnamuutus jõudis kiiresti teisteni.

Eesti konkurentsiamet pole varasemate bensiinituru uuringute puhul kokkuleppehindu täheldanud. «Uurisime selle turu läbi ka 1996. ja 1997. aastal ja siis tegime küll kindlaks, et jaemüügis kuigi suuri kasumeid ei saadud. Tegelikult tahtsid kõik hinda tõsta, aga siis tegutses turul rohkem firmasid ning inimeste ostujõud oli madalam,» väidab ta. Tammistu lisab, et praegune uuring on igal juhul vajalik, sest situatsioon turul on vahepeal muutnud ja oodata on veel suuremaid muutusi. »Tähelepanu suunamine sellele valdkonnale teenib hoiatavat eesmärki, et kellelegi ebaseaduslikud kokkulepped üldse pähegi ei tuleks,» selgitab Tammistu.

Kui palju maksab bensiiniliiter tanklas näiteks kuu aja pärast, ei julge asjaosalised maailmaturu prognoosimatusele viidates ennustada. Kindel on aga see, et talve hakul käivitab järjekordse bensiini hinna tõusu mitte Neste, Statoil ega Shell, vaid Eesti riik, sest mootorikütuselt võetav aktsiisimäär kasvab 1. detsembrist 50 sendi võrra.

Autor: Henrik Ilves

Hetkel kuum