• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eiramise raskusaste on erinev

    3. septembri Äripäevas avaldatud seisukohad (vt «Seltsid eiravad kindlustusseadust») kindlustusseltside vastavuse kohta kindlustusseaduse §-le 48 on korrektsed. Käesolev kommentaar on ajendatud artikli väitest, et «pealtnäha usaldusväärsed Seesam ja Hansapanga Kindlustus pole siiani suutnud oma investeeringuid seadusega kooskõlla viia ...».
    Selgitamist väärib asjaolu, et kindlustusseltsi kohustuste kattevarana mitteaktsepteeritavate varade kvaliteet võib olla väga erinev.
    Uusi reegleid kindlustusraha investeerimiseks oli ammu vaja. Mõne kindlustusseltsi tänane kriitiline olukord on karmide reeglite hilinemise otsene tagajärg. Veel enam, palju kritiseeritud kindlustusinspektsioon sai täiesti uue kindlustusseaduse projekti valmis juba kaks aastat tagasi, kuid tehtud töö «hallitab» seletamatutel põhjustel kusagil menetluskoridorides.
    Uued investeerimisreeglid 1. juunist 1999 vastavad Euroopa Liidus kehtestatutele, kuid Eesti kontekstis on ühes punktis -- börsil mittenoteeritud võlakirjadesse ei tohi kindlustusseltsid investeerida -- veidi ette rutatud. Tallinna börsil on registreeritud vaid Hüvitusfondi võlakirjad.
    Reeglite järgi peab kindlustusselts paigutama klientide raha hajutatult ning taotlema parimat tootluse ja turvalisuse suhet. Hansapanga Kindlustus on seda printsiipi igal juhul jälginud ning lisaks viivitamatult ise avalikkust oma «formaal-juriidilisest» probleemist teavitanud.
    On suur vahe, kas klientide raha on paigutatud mittelikviidsetesse nõuetesse, pankrotistunud kinnisvaraprojekti (nulltagatistega), mis mõnel seltsil tõenäoliselt ikka veel bilanssi «ilustavad», või kolme päevaga rahaks vahetatavatesse võlakirjadesse.
    Mainitud artiklis äramärkimist leidnud Hansapanga Kindlustusel on portfellis Eesti Merelaevanduse, Swedish Export-credit'i, Tartu linna ning Hansa Capitali võlakirjad, mida uute nõuete tõttu ei loeta reservide kattevaraks, kuna firmad ei ole börsil noteeritud. Samas on nende tulusus tugevasti üle tänase intressitaseme ning oma klientide lisakasumi huvides on seltsi juhatus püüdnud tulusate, turvaliste ning likviidsete varade müüki vältida.
    Kindlustusinspektsiooni ei maksa ühe või teise kindlustusseltsi suhtes möönduste tegemises süüdistada. Hansapanga Kindlustusel on ametlik ettekirjutus, mille kohaselt tuleb kohustuste kattevara struktuuri muuta selle aasta 1. oktoobriks. Seda Eesti suurimate reservidega kindlustusselts ka teeb, kuid jääb oma senise poliitika juurde, mille kohaselt aktivate tulusust (koos sellega Eesti Elukindlustuse ja Hansapanga Kindlustuse klientide kasu) vähendatakse nii vähe kui võimalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Parim juht Madis Toomsalu: Eesti parim juht on hoopis mu ema
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.