Eiramise raskusaste on erinev

Uued investeerimisreeglid 1. juunist 1999 vastavad Euroopa Liidus kehtestatutele, kuid Eesti kontekstis on ühes punktis -- börsil mittenoteeritud võlakirjadesse ei tohi kindlustusseltsid investeerida -- veidi ette rutatud. Tallinna börsil on registreeritud vaid Hüvitusfondi võlakirjad.

Reeglite järgi peab kindlustusselts paigutama klientide raha hajutatult ning taotlema parimat tootluse ja turvalisuse suhet. Hansapanga Kindlustus on seda printsiipi igal juhul jälginud ning lisaks viivitamatult ise avalikkust oma «formaal-juriidilisest» probleemist teavitanud.

On suur vahe, kas klientide raha on paigutatud mittelikviidsetesse nõuetesse, pankrotistunud kinnisvaraprojekti (nulltagatistega), mis mõnel seltsil tõenäoliselt ikka veel bilanssi «ilustavad», või kolme päevaga rahaks vahetatavatesse võlakirjadesse.

Mainitud artiklis äramärkimist leidnud Hansapanga Kindlustusel on portfellis Eesti Merelaevanduse, Swedish Export-credit'i, Tartu linna ning Hansa Capitali võlakirjad, mida uute nõuete tõttu ei loeta reservide kattevaraks, kuna firmad ei ole börsil noteeritud. Samas on nende tulusus tugevasti üle tänase intressitaseme ning oma klientide lisakasumi huvides on seltsi juhatus püüdnud tulusate, turvaliste ning likviidsete varade müüki vältida.

Kindlustusinspektsiooni ei maksa ühe või teise kindlustusseltsi suhtes möönduste tegemises süüdistada. Hansapanga Kindlustusel on ametlik ettekirjutus, mille kohaselt tuleb kohustuste kattevara struktuuri muuta selle aasta 1. oktoobriks. Seda Eesti suurimate reservidega kindlustusselts ka teeb, kuid jääb oma senise poliitika juurde, mille kohaselt aktivate tulusust (koos sellega Eesti Elukindlustuse ja Hansapanga Kindlustuse klientide kasu) vähendatakse nii vähe kui võimalik.