Maanteesild üle Emajõe ürgoru

Täna avatav riigi tähtsaim sild Käreveres kerkis võitluses loodusjõududega ja peaks kestma sajandi.

Objekti ehitusgeoloogilised tingimused olid ehituse tellijapoolse projektijuhi Anton Ennuse sõnul ühed raskemad. Teatud piirkondadele ei pääsenud geoloogid ligi ja uuringud tuli lõpetada ehitamise käigus. Rajatav tee ületas ca 1,5 km laiuse Emajõe soostunud ja üleujutatava luha, mille 4 m paksune turba ja järvelubja kiht tuli ehituse käigus välja kaevata ja asendada.

Silla lepinguline maksumus oli 32 miljonit krooni ja nägi ette Tallinn--Tartu--Luhamaa esimese klassi tee parempoolse niidi väljaehitamise pikkusega 1,73 km. Silla pealesõitude pikkus on 1,63 km ja nende ehitusmaksumus (koos teise niidi mullatöödega) moodustab 2/3 objekti üldmaksumusest. Silla jooksva meetri maksumus on pealesõitudega võrreldes üle 15 korra suurem.

Silla projekteeritud 120- tonnine kandevõime on poolteist korda suurem kui seni Eestis ehitatud maanteesildadel. Monoliitne raudbetoon peaks tagama silla pika ekspluatatsiooniea. Eelpingestatud tõmbearmatuuri kasutamine muutis silla kandekonstruktsiooni saledamaks, suurendas avade pikkust ja temperatuurivuukide vahekaugust (nihutati silla otstesse).

Silla geomeetriline kuju on moodustatud mitmest kõverast (horisontaal- ja vertikaalkõver, viraazh, peakandjate muutuvad kõrgused ja laiused, sillaplaadi muutuv paksus, ehituslik eeltõus), mille tõttu silla raketise ehitamine nõudis väga suurt täpsust.

Silda ja pealesõite ääristavad uut tüüpi põrkepiirded vastavad kõrgendatud liiklusohutuse ja korrosioonipüsivuse nõuetele.

Esimest Kärevere raudbetoonist konsoolsilda tabas 1928. aastal kurb saatus -- avamise järel varises see kokku. 1937. aasta sild purustati sõjas 1942. aastal. Senine sild valmis 1956 ega vastanud 90te algul enam sõidutee laiuse nõuetele.

Kärevere sild on Eesti maanteede kõige tähtsam sild, mis asub geoloogiliselt raskes piirkonnas. 1937. aasta sild ehitati kuivale maale ja kaevati jõele uus säng. Vana jõesängi kohal asub umbes 25 m mudakiht. Uue silla ehituse käiku takistas nii suurvesi kui ka maalihe. Ehituse käigus selgusid täiendavad nõuded. Sild asub keskkonnakaitseliselt tähtsas kohas, mis jääb lindude rände piirkonda ja metsloomade liikumissuunda. Loomade takistamiseks tuli rajada ulukipiirded.

Silla ehitusega on EMV perfektselt hakkama saanud. Põrkepiirete hilinemise tõttu lükkus silla avamine nädala võrra edasi.

EMV ei ole varem nii suurt silda ehitanud, kuid monoliitsilda on korralike jooniste järgi võimeline ehitama iga ehitaja. Silla projektijuhid olid üldehitajad. Ehituse käigus tuli ette mitmeid viivitusi, pea terve eelmise talve kestis tehnoloogiline paus. Kevadine suurvesi oli väga kaua üleval, ega lasknud ligi minna vajumiseks peale veetud lisakatet ära vedama, mis lükkus edasi mai algusesse.

Ehitusaeg oli normaalse pikkusega. Lõppus tekkis viivitus Rootsist tellitud silla piiretega -- esimene raks oli vales mõõdus, teine vale tarne.

Kärevere on Eestis esimene järelpingestusega sild, mis enne betoneeriti ja siis pingutati. Tavalised betoontalad oleksid silla kõrgeks ajanud, järelpingestatus võimaldab talade kõrgust ja laiust vähendada ja sillakonstruktsioon madalam teha.

Monoliitbetoon võimaldas teha silla veidi treki moodi kreenis. Sild pidas vastu esimese jäämineku ja suurvee.

Autor: Imbi E. Kaljuste