21. september 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Ehitusmaterjal kanti käsitsi üles

Liivalaia tänav sundis ehitaja materjali käsitsi 10. korrusele kandma, kui Hansapank otsustas Hoiupanga majja kolimise asemel laieneda oma hoonekompleksis.

Ehituskraanade jaoks kitsad ehitustingimused tegid Hansapanga rekonstrueerimise keerukaks, mõlemale poolele valmistas ebamugavust kahes etapis ehitamine -- bürood jätkasid tööd ehitusplatsi naabruses, olles sellega eelnevalt arvestanud.

1994. aastal omandas pank Liivalaia 6--12 hoonete kompleksi ja püstitas vabale 6/8 krundile 13korruselise peakorteri, mis jäi tormiliselt arenenud pangale kitsaks. 1997. aastal otsustas pank Liivalaia 12 täielikult rekonstrueerida ja käivitas projekteerimistööd. Hoiupangaga ühinemine suurendas Hansapanga ruumiprobleemi veelgi, sest üksuste paiknemine eri kohtades oli ebaratsionaalne ja kohati ka tehniliselt võimatu nii üksuste vahelise koostöö kui ka klienditeeninduse seisukohalt.

Pank soovis universaalset ja kõrge tehnilise varustatusega otstarbekat büroohoonet arhitektuursete ja sisekujunduslike liialdusteta, esitades hoone tehnosüsteemidele samas kõrgendatud nõudmised.

Panga arengut ja muutumist silmas pidades projekteeriti büroopind universaalse, kergelt ümbermuudetava pinnana, kasutades kergelt ümberpaigutatavaid moodulvaheseinu ning universaalseid tehnosüsteemide ja valgustuslahendusi, mis võimaldavad vaheseinu ehitustöödeta 3 m võrra ümber paigaldada.

Hansapanga ehitusjuhi Igor Gera?enkovi sõnul on vastukaja näidanud, et laienemise otsus oli õige -- kliendi jaoks on Hansapanga Grupi Eesti ettevõtted terviklikult ühes kohas, töötajate kommunikatsioon on paranenud ja ühtsustunne kasvanud.

Ehitusjärgselt on Hansapanga rekonstrueeritud osa asustatud keskmise tihedusega ja selles puuduvad rendipinnad. Laienemine peaks panga ruumivajaduse lähiaastateks lahendama.

Hansapank ostis EKE Projekti hoone juba enne renoveerimist ja selles asusid osaliselt rendipinnad. Panga kasvades tekkis vajadus need ruumid kasutusele võtta.

Kahetiivaline hoone võimaldas renoveerimist tiibade kaupa, mis võivad toimida iseseisvate üksustena. Ehituse ajal jätkasid hoones tööd üle 200 inimese. Tühja maja oleks ehitaja jõudnud kiiremini valmis ehitada. Pangale tuli kasuks Liivalaia 8 ehituse kogemus mitte niivõrd ehitamise kui projekteerimise juures tehniliste süsteemide lahendamisel. Ehitustööde kvaliteeti hindan nelja plussiga.

Maja oli küllaltki vana ja selle ruumipaigutus tellijat ei rahuldanud -- vähe oli õhku ja avarust. Asemele tulid teisaldatavad moodulvaheseinad.

Ehituse käik oli raske, sest 60meetrine maja jagunes kaheks pooleks, kusjuures ühes töötas pank ja teises käis ehitus, mis ei tohtinud tööd häirida. Lammutustöödega alustasime siis, kui büroodes tööpäev lõppes. Ühe poole valmimise järel veebruaris kolisid bürood teise.

Maja ümbruses polnud kraanasid kusagile panna -- ühel pool oli Liivalaia tänav ja hoovis garaazhid -- ja kogu materjal tuli käsitsi üles kanda.

Hoone konstruktiivsed lahendused jäid praktiliselt samaks. Radikaalne muudatus oli hoone keskel asunud uhke trepistiku ümberehitus klaaslaega aatriumiks -- keskse trepi asemele tulid kaks klaaslifti.

6x9 m õhuruum on maja mahu juures suhteliselt kitsas, kuid suurema augu tegemine oleks olnud liiga keeruline. Lammutustööd olid tugeva monoliitbetoonist trepi puhul komplitseeritud. Hoone otstes jäid senised trepid alles.

Fassaad uuenes täielikult, moodustades terviku varem ehitatud osaga -- analoogne materjalide valik rõhutab formaalselt ühtset organismi.

Autor: Imbi E. Kaljuste

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt