30 september 1999

Eestis oli tänavu teises kvartalis Balti riikide väikseim jooksevkonto puudujääk -- 4% sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Kolme Balti riigi suurim puudujääk oli Leedus, hinnanguliselt 15% SKTst. Läti II kvartali puudujääk oli 9,7% SKTst. Eesti maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli teises kvartalis keskpanga esialgsetel andmetel ligi 800 mln krooni. Läti maksebilansi jooksevkonto defitsiit oli teises kvartalis 92 mln latti. Leedu jooksevkonto defitsiit paisus teises kvartalis 1,52 mld litini, mis oli mitteametlikel andmeil 15% SKTst. Leedu teise kvartali esialgne SKT avaldatakse 12. oktoobril. BNS

Eesti ja Läti väärtpaberituru järelevalveorganite juhid arutasid sellel nädalal Riias andmete kaitset, ütles Läti väärtpaberikomisjoni esimees Viktors Gustsons.

Balti riigid plaanivad mitte ainult kolme börsi, vaid ka kolme väärtpaberituru järelevalvekomisjoni ühist infovõrku. Ühine infovõrk kindlustaks andmete kaitse, kiire ja täpse infovahetuse ja välistaks andmetega manipuleerimise, ütles Gustsons.

Eesti ja Läti väärtpaberijärelevalve juhid arutasid väärtpaberite ostmiseks mõeldud pangavarade eraldamist muudest varadest, et eristada neid võimaliku pankroti korral. Leedu esindaja jäi Riiga tulemata, sest parlament tegeles väärtpaberitega seotud eelnõudega. BNS

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) analüüside kohaselt võiks Eesti Euroopa Liiduga (EL) ühineda senise fikseeritud vahetuskursiga, ütles IMFi Euroopa teise osakonna direktor John Odling-Smee.

«Seda muidugi juhul, kui ühinemine toimub lähema nelja-viie aasta jooksul. Kui see peaks toimuma pikema ajavahemiku jooksul, võib olukord vajada uusi analüüse,» ütles Odling-Smee Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku teatel. Eesti kroon on seotud Saksa margaga suhtes 8:1. Kraft ja rahandusminister Siim Kallas kohtusid Odling-Smeega kolmapäeval Washingtonis IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul. BNS

Hetkel kuum