Klaver luksusauto hinnaga
Estonia klaverivabrikust saab osta ka odavamaid «autosid», kõige väiksema Estonia klaveri hind on alates 200 000 kroonist ehk sama palju kui uus Ford Mondeo. «Klaver on eluaegne investeering ja ta ei saagi odav olla,» sõnab ASi Estonia Klaverivabrik turundusdirektor Kalev Salupuu. «Loodame, et süntesaatorite suur populaarsus ei sunni siiski akustilist klaverit kaduma.»
Klaverivabrik müüb enamiku toodetud klaveritest väljaspool Eestit. Kolmveerand 300st aastas valmistatavast muusikariistast müüakse ameeriklastele. Ülejäänud pillid lähevad kaubaks näiteks Saksamaal ja eestlased ostavad tavaliselt aastas 4--5 klaverit. Tõsi, käesolev aasta on erand, sest vastavatud Tallinna Muusikaakadeemia ostis korraga ligi 50 klaverit.
Ilmselt ei saa klaverivabrik sellist suurtellimust Eestist uuesti enne paarikümne aasta möödumist, sest klaveri eluiga on umbes 40 aastat. Kui iga päev mängida, siis vähem.
Eestlased saavad muidugi klaveri odavamalt kätte, kui neid välismaal müüakse. Klaverite hinnad Eestis jäävad 133 000--380 000 krooni vahel. «Et siin mõnigi klaver ostetaks,» selgitab Salupuu. Eesti ilmselt kalleim klaver on Estonia kontsertsaalis olev Steinway, mis osteti kolm aastat tagasi ja maksis üle miljoni krooni.
Eelmisel aastal müüs vabrik klavereid 30 miljoni krooni eest. Kui kasumlik see äri on, Salupuu öelda ei taha.
«Mingit megarentaablust meil pole,» sõnab ta vaid. Ja seda võib vist uskudagi, sest luksusliku väljanägemisega klaverivabriku kontor ei uhkeldada.
Estonia klaverivabrik on üks kahest vabrikust, kus klaverid tehakse otsast lõpuni käsitsi, teine selline vabrik asub Itaalias. Klaveri tegemine võtab vabrikuseinte vahel aega umbes neli kuud, kuid enne seda tuleb paar aastat klaveri valmistamiseks kasutatavat puud kuivatada.
Lattu klavereid ei toodeta, töö käib vastavalt tellimustele.
Kes ostavad klavereid? «Interpreedid, eraisikud, ülikoolid, kirikud, muusikakoolid. Ostetakse ka lihtsalt ilu pärast,» ütleb turundusdirektor.
Kallite klaverite nagu iga teise eksklusiivkauba müüki mõjutab muuhulgas majanduse seis. «Eestis küll börsibuumi ajal klavereid massiliselt ostma ei hakatud, aga mujal maailmas on klaverimüügi järgi tunda, mis olukorras majandus on,» räägib Salupuu.