Peep Sooman • 18. oktoober 1999 • 7 min
Jaga lugu:

Uimastid tungivad ärisse

Neljapäeval 8. oktoobril istun koos puhtjuhuslikult leitud narkodiileriga oma autos ning arutame, kui palju üks või teine asi maksab. Tellin grammi kanepit, sama palju ergutava toimega amfetamiini, ühe ecstasy-tableti, ühe paberitüki LSDd ning korgitäie alkoholiravil kasutatavat Ghb-d. Kokku läheb kraam maksma 690 krooni. Teen nn esmase sissemaksu 600 krooni näol. Kõige kallimaks osutub amfetamiin -- 200 krooni gramm. Kokaiin jääb kõrge hinna tõttu ostmata.

Õhtul teatab diiler, et kõik on olemas. Välja arvatud LSD, mille hankimisega läheb veel veidi aega. Reedel võtan kõik uimastid peale LSD enda kätte. Paberitükikese hallutsinatsioone tekitava LSD-ga saan kätte alles teisipäeval, «kuna tekkisid väikesed probleemid».

Narkootikume on võimalik muretseda loetud tundide jooksul. Teenuse kiirusel on lihtne seletus. Kust kiiremini saab, sealt ostetakse. Diiler võib laiseldes kaotada väärtusliku kliendi.

Vaevalt, et edukate ja tuntud ärimeeste seas palju sõltlasi on, kuid neilgi on soov end aeg-ajalt välja elada. Selleks ei kasutata aga metsajooksu või paari kannu õlut, vaid teatud seltskond tõmbab end peale väsitavat töönädalat korralikult «pilve».

Kanepit armastavad eelkõige inimesed, kes kardavad sõltuvust ja pohmelli. Seepärast neile ka alkohol ning valged pulbrid ei sobi. Pealegi on kanep odav. Süütu toime ning kerge kättesaadavuse tõttu on kanep muutunud populaarseks näiteks loomeinimeste seas. Kui reklaamibüroos tellimuse tähtaeg pitsitab ning pea on tühi, siis suitsetatakse kanepit. Kui närvid on lihtsalt läbi, siis suitsetatakse kanepit. Kanepitarvitajad ise ilguvad, et kanepi tõttu on surnud 5 inimest. Ühele kukkunud kanepipott aknalaualt pähe, kaks naersid end surnuks, üks sõi end surnuks ja üks seksis end surnuks.

Kuna aga kanep teeb inimese keskkonna suhtes mõneti passiivseks, siis paljudele nädalalõpupidudele see ei sobi. Energiat ammutatakse ergutitest -- kokaiinist, ecstasy'st ja amfetamiinist. Viimast peetakse mürgiks, mistõttu «ants» pole heal järjel olevate inimeste seas soositud. Nende lemmik on kokaiin, mille gramm maksab umbes poolteist tuhat krooni.

Alles hiljuti kurtis üks hulgikaupmees mulle, et «elu sees ei pane enam kokaiini, nii kuradi s.. on olla». Mehel oli külm higi otsaees ning käed värisesid. Kanepit suitsetab ta ikka.

Börsibuumi ajal teenisid börsimaaklerid hästi, kuid ka pinge ja vastutus oli suur. Mitmed maaklereid hästi tundvad inimesed kinnitavad, et neil on tihtipeale «ninaalused purused».

Kokaiinilembusele on vihjatud mitmete meelelahutus-, kinnisvara-, reklaami- ja teiste valdkondade ärimeeste puhul. «Eks kõik tunnevad huvi, millist mõju narkots avaldab, seetõttu ka proovitakse, aeg-ajalt pidutsemise käigus tarvitamise tõttu narkomaaniks tembeldamine on ennatlik,» kinnitab paljude prominentide seltskonnas liikuv ärimees, kes enda sõnul pole narkootikume veel proovinud.

Ta ei välista, et lähiajal see siiski toimub. «Kanepit või kokaiini, muud kindlasti mitte,» kinnitab ta.

Mul pole kunagi olnud juhust narkootikume proovida, ma ei tunne seda temaatikat, räägib siseminister Jüri Mõis. Samas möönab ta, et avatud majandus toob alati kaasa narkokaubanduse kasvu.

«Ma võib-olla ei oska probleemi suurusest Eestis aru saada, alkohol jääb Eestis tõsisemaks probleemiks,» leiab minister. «Mitte et ma ei peaks narkootikume probleemiks,» parandab ta. «Aga demokraatlik, avatud majandus toob sellised asjad endaga alati kaasa,» ütleb Mõis.

Pakkumine jääb, oluline on vähendada nõudlust. Narkootikumidest rääkides kiidab Mõis süsteemi, mis narkokuritegude vastu võitlemiseks loodud.

Vastav programm on üllatavalt hästi käima läinud, on Mõis rahul, et informatsioon uimastite kahjulikkusest jõuab iga koolilapseni.

Narkootikumidesse suhtutakse maailmas erinevalt -- Singapuris on lennujaamas kirjas maaletoodavate narkootiliste ainete kogused, mille eest määratakse surmanuhtlus. Seevastu on Hollandis suurem osa narkootikumidest legaalsed.

Samas tõdeb siseminister, et põhilist ohtu nähakse Eesti narkoäris Euroopa Liidule, kuna soodsa asukoha tõttu liigub hulk uimasteid ELi riikidesse.

Järgmise küsimuse, kas ta võimaluse korral prooviks mõnd narkootikumi, pareerib minister osavalt. «Ma tean mõnda inimest, kes proovinud huvi pärast, et mis värk see on,» tunnistab siseminister. Need on ikka tõsised inimesed, lisab ta.

Mõis takseerib ajakirjaniku näidiseks kaasa toodud kanepit, amfetamiini, ecstasy't ja LSDd.

«Mina küll neid proovida ei julgeks,» vangutab minister pead, viidates mitmete tundmatute inimeste käest läbi käivate uimastite hügieenile.

- Kui palju olete oma tutvusringkonnas narkootikumidega kokku puutunud?

- Kui kiirelt oleks teil võimalik narkootikume osta?'

- Inimestega, kellega tihedamalt lävin, mitte kordagi. Aga olen kuulnud, et sõprade sõpradel tehakse pidusid kas alkoholiga või siis triibupidusid. Nad on inimesed, kes teenivad elatist raha liigutamisega.

- Pole mõelnudki. Kuuldes sellest siit ja seal, küllap saaks hakkama, aga eks see raske oleks, sest ma olen selles seltskonnas võõras.

- Olen olnud aastaid ööklubide- ja meelelahutusäris, kus see on probleemiks. Ehkki ma pole kunagi seda müünud või vahendanud, olen seda väga lähedalt näinud. Eestis on kindlasti olemas seltskond, kes narkootikume vajavad, õnneks minu tutvusringkonnas seda praktiliselt ei esine. Küll aga tunnen inimesi, kes lihtsalt, ilma vajaduseta neid tarbivad, nad ei ole mingid koolipoisid, vaid edukad inimesed.

- Suhteliselt kiiresti. Arvan, et see oleks mõne tunni küsimus.

- Kui ma nüüd järele hakkan mõtlema, siis nii naljakas kui see ka pole, ma pole narkootikume oma ihusilmaga näinud ega pole ka kuulnud, et keegi tutvusringkonnas oleks katsetanud. Selline tunne, nagu oleks teiselt planeedilt tulnud, sest ümberringi ju räägitakse palju sellest probleemist.

- Kui praegu tahaks ja oleks õudselt vaja, siis eks tunni ajaga ajaks välja küll. Küll leiaks mõne inimese, kes oskaks öelda või vihjata, kus narkootikume saaks.

- Miks sa tegeled narkootikumide müügiga?

Alguses panin ise, pärast hakkasin pidudele kaasa võtma ja müüma, taskuraha ikka teenin.

- Kui kaua sa diiler oled olnud?

2 aastat.

- Kui palju sa kuus teenid?

Raske öelda, kuidas kunagi, eelmine sügis teenisin näiteks kaheksa tonni kuus.

- Mis sa teenitud rahaga teed?

Kuidas kunagi. Eelmine sügis läks mitukümmend tonni ühe kuuga ninast ja suust sisse, enam ma nii palju ei pane.

- Kuidas sa müüd?

No võtan näiteks peole paarkümmend «ratast» (ecstasy tablett -- toim.) kaasa, kui maha ei müü, söön ise ära.

- Mis on suurim kogus, mis sa korraga müünud oled?

500 «ratast», suurte kogustega müües nii palju ei teeni, selle pealt sain viis tonni.

- Mida sa ise tarbid?

Kõike peale amfetamiini. Ei süsti ka.

- Kas sa politseid ei karda?

Mis mõttes ei karda? No tuleb silmad lahti hoida, aga mendid on mulle nägupidi tuttavad. Nad on nii lollid, totaalselt lollid.

- Kas sind jälitatakse?

Jälitatakse. Aga muidu nad jälile ei saa, kui keegi «kitse» ei pane (pealekaebamine -- toim.).

- Kas sa «katust» maksad?

Ei. Probleeme on olnud, aga ikka ei maksa. Tegelikult ei pea maksma, see on rohkem oma teha. Mul on piisavalt tuttavaid, kes probleemid ära lahendavad.

- Mis sa arvad, kui palju päevas narkoäris raha liigub?

Ei kujuta ette ka. Tallinnas äkki paarsada tonni päevas. Tõesti ei tea.

- Viimasel ajal on leitud mõned kanepikasvatused, mis sa arvad, kui suure osa need kõikidest kasvandustest moodustavad?

(hakkab naerma) Mina tean 5 kohta, kus kasvatatakse, eks neid ole veel kümneid.

- Kas Sinu arvates on narkomaania praegu Eestis probleem?

Kui pidudel natuke inimesed panevad, siis pole, süstimine on küll.

- Kui palju sinusuguseid diilereid Eestis on?

Enamus müüvad.(naerab)

- Kas prominendid ka «panevad»?

Muidugi panevad, kõik panevad. Poliitikuid, kes narkotsi panevad, ma ei tea, edukatele firmaomanikele olen küll müünud.

- Kas narkootikumid on vaid koolipoiste ja Kopli pättide probleem?

Ei.

- Kas sa narkootikumide müüki lõpetada ei taha? Kui saaks näiteks stabiilse töökoha?

Ei. Ikka müüks edasi. Ma põhimõtteliselt ei saa rahast ära öelda.

- Sina müüd narkootikume otse tarbijatele, kas sa oled kõige väiksem lüli selles äris?

Tea, mis nüüd kõige pisem. Ma müün ka hulgi väikelinnadele. Olen müünud ka Tartusse ja Pärnusse.

- Mida kõige rohkem ostetakse?

Amfetamiini, «ratast» ja kokaiini. Pidudel käivad inimesed panevad rohkem «ratast» ja «antsu» (amfetamiin -- toim.), kokat (kokaiin -- toim.) panevad rohkem need, kes oskavad rahaasju ajada.

- Need, kes on edukamad?

Jah.

- Kas sa saad narkootikume otse kasvatajatelt-tootjatelt?

Kanepit saan kasvatajalt, Ghb-d keedetakse siinsamas Eestis kokku, seda saan ka otse tootjalt. Ülejäänutel on vahendajad vahel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt