Eluasemelaenude tippaeg käes

Pangad peavad eluasemelaenude nõudluse suurenemise põhjuseks majanduskeskkonna stabiliseerumist ja laenutingimuste paranemist.

«Varem oli inimestel kartus, kas jõutakse laenu mõne aasta pärast tagasi maksta,» selgitas Hansapanga eluasemelaenude tootehaldur Kersti Arro. «Nüüd on jälle julgust rohkem laenata.»

Arro sõnul on september eluasemelaenude väljastamise osas Hansapangale tänavu parim kuu, sest väljastati 67,5 mln krooni eest eluasemelaenusid.

Optiva Panga kliendisuhete osakonna juhataja Arvi Lipu hinnangul jääb eluasemelaenu turg praegusele kõrgele tasemele mõneks ajaks. «Osaliselt on nõudlus praegu ka hooajaliselt suur, sest kinnisvaraturg elavneb alati sügisel,» märkis ta.

Optiva Panga väljastatud eluasemelaenude maht kasvas septembris augustiga võrreldes koguni 40%, ulatudes 21,3 mln kroonini.

Septembris 46 mln krooni ulatuses eluasemelaene väljastanud Ühispanga laenuarendusosakonna spetsialist Triin Messimas meenutas, et aasta alguses oli tulemuseks vaid 8--9 mln krooni kuus. «Eks neil, kes juba mõnda aega kavatsesid eluasemelaenu võtta, on üks eesmärke jõuludeks uude kodusse saada,» ütles Messimas.

Triin Messimase hinnangul jääb nõudlus laenude järele lähiajal enam-vähem samale tasemele, kuid ei saavuta sellist taset, nagu oli 1997. aasta suvel. «Paljud inimesed on juba laenu saanud ja üldine suhtumine rahasse on samuti konservatiivsemaks muutunud,» põhjendas Messimas.

Merita Panga klienditeeninduse juhataja Signe Anton ütles, et nende väljastatud eluasemelaenude mahu kasv on tänavuse aasta jooksul olnud stabiilne ja erinevalt teistest pankadest pole väga suurt hüpet toimunud. Anton põhjendas seda asjaoluga, et Merita Panga pakutav intress oli küll kevadel teistega võrreldes madalam, kuid praeguseks on teised pangad sellele tasemele järele jõudnud. Merita Pank väljastas septembris eluasemelaene 7 mln krooni eest.

«Inimesed on läinud rikkamaks ja elu Eestis stabiilsemaks,» hindas Anton laenubuumi põhjusi. «Tõusutrendi jätkumine sõltub ka kinnisvaraprojektidest.»

Tänavuse kõrgeima näitaja saavutas septembris ka tarbimislaenude maht, ulatudes 280,4 mln kroonini. See on osaliselt seotud õppelaenude väljastamisega.

Eesti Panga ülevaates on märgitud septembris väljastatud eluasemelaenude kogumahuks 306,3 mln krooni, kuid pankade hinnangul on see summa liiga suur.

Kõikide pankade esindajad kinnitasid, et laenuraha on neil piisavalt. Samuti ei kavatse ükski pank lähikuudel teha muudatusi laenutingimustes, sest intressid on madalad ja vähenenud on omafinantseerimise määra tase. Veel märkisid pangatöötajad, et heale kliendile võib alati teha lisasoodustusi.

Septembris Hansapangast eluasemelaenu võtnud KPMG infosüsteemide audiitor Jaanis Tammela pidas aga intressi liiga kõrgeks ja sissemakset noortele inimestele ülejõukäivaks. «Seetõttu kasutasin mitut tagatist,» märkis ta. Tammela lisas, et teiste pankade tingimusi ta eriti ei uurinudki. «Hansapangast oli mugavam laenata, sest olen panga klient juba pikka aega,» ütles ta.

Eluasemelaenu turul on pankadele järele jõudmas kinnisvaraliising, mille osatähtsus liisinguandjate hinnangul aina kasvab. Hansa Liisingu juhi Sander Kausi sõnul peaks liisimise kasuks otsustama just tehingu toimumise kiiruse pärast. Muud tingimused on Hansa Liisingul Hansapangaga samad.

Viimase kvartali jooksul on Hansa Liisingus kinnisvaraliisimise lepingu sõlminud enam kui 200 inimest, neist 100 tegid seda septembris. «Seni edasi lükatud otsused tahetakse nüüd ellu viia tänu positiivsele trendile majanduses,» lausus Kaus.

Elavnenud laenamist ja liisingu suurenenud osa märkavad ka kinnisvaraärimehed. Pindi Kinnisvara üks omanikke Kalev Roosiväli märkis, et viimase ajaga on nõudlus hindamis- ja vahendusteenuse järele pidevalt kasvanud. Roosiväli väitel on turule ilmunud maksujõulisemat ostjaskonda, seda just võrreldes eelmise aastaga.

«Kui 1998. aastal kauplesime Tallinnas põhiliselt äärelinnaga, siis nüüd on hästiminevad artiklid kesk- ja vanalinn,» lausus Roosiväli. Tema hinnangul finantseeritakse juba 90 protsenti tehingutest eluasemelaenuga.

Alates juulist on Euroopa pankade vaheline laenuintress Euribor järjest kasvanud, muutes kallimaks Eesti pankade antavad valuutalaenud.

Juulist eilseni on Euribor kasvanud protsendi võrra, ulatudes 3,5 protsendini.

Hansabank Marketsi spetsialist Lauri Kärner nimetas Euribori tõusu üldise põhjusena euro ja dollari intresside tõusu. «Kuigi see tundub koomilisena, on üks põhjuseid kindlasti ka lähenev millenniumivahetus,» väitis Kärner.

Ta tõi näiteks kauplemise Saksa riigi võlakirjadega, kus kõrgemal tasemel olid need, mis lõppesid veidi enne aastavahetust.

Kärneri hinnangul ei tohiks Euribori tõus olla siiski nii suur, et ta märgatavalt mõjutaks eluasemelaene. Ta lisas, et on oodata üldist intresside tõusu Euroopas, kuid tegemist on vaid veerandprotsendilise tõusuga.

«On loomulik, et kui võetakse valuutalaen, siis arvestatakse ka riskiga, mis tuleb Euribori liikumisest,» ütles Kärner.

Vt. ka Eluasemelaenu tingimused

Vt. ka Eluasemelaenudebuum on alanud