Kütuseimportija petab riiki

Artikkel

- Uudised
- Tiit Elner
- 18. november 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kütuseimportija petab riiki
Võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga on kütusemüüjad tänavu oluliselt rohkem Eestisse sisse deklareerinud kerget kütteõli, sama palju on vähenenud aga autokütusena lubatava diislikütuse import. Samad kütusemüüjad kinnitavad, et aastaga pole mootorikütuste tarbimine Eestis vähenenud.
Mitu ettevõtjat kinnitas eile, et on varem oma autodes erimärgistatud ahjukütust kasutanud. «Olen seda ennegi küllalt teinud,» ütles talunik, kes detsembris toimuva aktsiisitõusu puhul on valmis seda uuesti tegema.
«Mul on firmas neli suurt veoautot ja kõik nad on ahjukütust kasutanud,» tunnistas teine ettevõtja. Mõlemad mehed soovisid jääda anonüümseks, sest politsei võib ahjukütuse kasutamise eest autoomanikku trahvida kuni 12 300 krooniga ja maksuamet ettevõtet 20 000 krooniga auto kohta.
Neste Eesti hulgimüügi juht Rain Talmar ei välista, et kütteõli nime all sisse toodud kütusest jõuab suur osa avalikel teedel sõitvatesse autodesse. «Kui diislikütuse aktsiisi asemel oleks diiselmootori maks, langeks küsimus ära,» lisas ta.
Samas ei usu Talmar Neste märgistatud ahjukütuse Tempera ulatuslikku kasutamist sõidukites, sest selle müük on viimasel kahel aastal vähenenud.
«Temperaga pole miskit jama olnud ja see, et ahjukütus keerab mootori nahka, on loll jutt,» kinnitas üks veokiomanik, kes on Neste kütteõli korduvalt automootoris kasutanud.
ASi Alexela Oil juhatuse esimees Juhan Kolk ütles, et firma ei ole võimeline diislikütuseturul konkureerima. «Ma ei ole kindel, kas see kütus, mida arvukad vahendajad pakuvad otse suurtarbijaile, on maksustatud,» sõnas ta. «Jutt, mida Õliliit juba mitu aastat räägib, on tõeks osutunud -- aktsiisi tõstmine ei suurenda maksulaekumist, vaid salakütuse turuosa,» nentis Kolk.
Eelmisel aastal kogus riik kümne kuuga 910 miljonit krooni kütuseaktsiisi, tänavu on laekumine vaatamata vahepealsele aktsiisitõusule olnud 903 miljonit krooni.
«See on riigi probleem, et ta ei suuda makse kokku korjata,» ütles Rain Talmar. Tema sõnul ei luba kehtivad vedelkütuste kvaliteedinõuded tuua maale diislikütust väävlisisaldusega üle 0,05%, kuid paljude Vene tootjate diislikütus ei vasta sellele nõudele.
Diislikütuse hind tanklates on maailmaturu hinnatõusuga liginenud 7 kroonile liiter. Ahjukütust Ooker müüb Eriõli Kaubandus sellel nädalal liitrihinnaga 3.40. Firma reklaamis on kirjas, et seda sobib kasutada nii diiselmootorites kui kergel kütteõlil töötavates kateldes.
Ahjukütust on lubatud kasutada vaid põllumajandusmasinates ja teistes sõidukites, mis ei liigu avalikel teedel.
Rahandusministri nõuniku Daniel Vaariku sõnul on minister probleemiga kursis ja lähiajal on oodata samme olukorra muutmiseks. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ütles, et on valmis esitama esmaspäeval Siim Kallasele allkirjastamiseks kütuseaktsiisi seaduse muutmise eelnõu. Tema sõnul sisaldab eelnõu mitme praegu maksuvaba kütusekomponendi maksustamist.
Praegune aktsiisimaks diislikütuse kilogrammi pealt on 2,32 krooni, kütteõli puhul vaid 0,24 krooni. Liiter diislikütust kaalub keskmiselt 850 grammi.
Hetkel kuum