• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 25.11.99, 00:00

Liviko läheb enne jõule müüki

Kinnitamata andmetel sõlmib Ühispank Liviko enamusaktsiate müügiks lepingu veel enne jõule, läbirääkimised käivad mitme huvilisega.
Nädal tagasi tegi Ühispank Liviko rohkem kui kahele tuhandele väikeaktsionärile ettepaneku loovutada kunagi erastamisväärtpaberite (EVP) eest omandatud aktsiad hinnaga 12 krooni aktsia. Ühispanga president Ain Hanschmidt ütles, et kuna tegu on börsiettevõttega, ei saa ta eelolevat müügitehingut kommenteerida.
Väga suurt huvi tunneb Eesti suurima alkoholitootja omandamise vastu AS Onistar, kelle valduses on Rakvere Piiritustehas ning head suhted Moe Piiritustehase ostnud kütusefirmaga Infast Oil.
Onistari suuromanik Igor Savenkov ütles eile, et firmal on olnud Liviko omandamise vastu pidev huvi ja ostusoov on Ühispangale tänaseks esitatud. «Kõik sõltub hinnast,» märkis ta. Savenkov lisas, et ostu hind kujuneb tõenäoliselt väga kõrgeks, sadadesse miljonitesse kroonidesse.
Tehingu õnnestumise korral lubas Savenkov tootmist Livikos jätkata. «Hing valutab selle pärast, et äkki saavad meie rahvusliku uhkuse endale soomlased, kes hakkavad Viru Valget ja Vana Tallinna hoopis Eestist väljas tootma,» lausus ta. Savenkov kahtles, kas Eesti firmadel õnnestub konkureerida Soome riigi rahal põhineva Primalcoga. Samas polnud mehel midagi selle vastu, kui Liviko läheks konkurentidele Remediast. «Meil pole ambitsiooni saada Eesti suurimaks, oleme valmis koostööks,» sõnas ta. Juhul kui Ühispank otsustab müüa Liviko Onistarile, saab viimane enda kätte ligi 70 protsenti Eesti alkoholiturust.
Remedia juhatuse esimees Indrek Kirss ei eitanud huvi Liviko vastu, kuid ei soovinud seda lähemalt kommenteerida.
Soome alkoholitootja Primalco omanduses oleva ASi Ofelia peadirektor Toomas Tapupere ei salanud, et soomlasi huvitavad üksnes turul sissetöötatud Liviko kaubamärgid. Liviko kinnisvara vastu Primalcol huvi puudub.
ASi Liviko juhatuse esimees Udo Themas ütles, et hea ostja on see, kes suudab toodangule turgu leida. Elu käib Livikos tema sõnul tavalisi radu edasi, aga järgmise aasta plaane on selliste ebamääraste omandisuhete tõttu raske teha. «Keeruline on kavandada eeloleva aasta investeeringuid ja tootearendust, kui ei tea, mis suunas uus omanik vaatab,» selgitas ta.
Liviko finantsdirektor Tiit Õim leidis, et kõige kasulikum oleks see ost Onistarile, mille omanikud otsivad turgu oma piiritusele. Soomlaste kätte minnes tuleks kogu toore Soomest. Tootmine Tallinna kesklinnas on Õimu hinnangul kehva efektiivsusega, mõistlik oleks toota linnast väljas ja maksimaalse võimsusega. Liviko tugevateks külgedeks pidas ta müügiorganisatsiooni Liviko Trading ja ekspordi suurt osatähtsust.
Õimu väitel on Livikol 90 miljonit krooni sularaha, mida võiks kasutada turuosa suurendamiseks, kuid et Eesti alkoholiturg pole paigas, ei pea ta seda praegu õigeks. Järgmise aasta kohta ütles Õim, et eksport tõenäoliselt veelgi kasvab. «Loodame, et politsei saab salaviina kontrolli alla ja siseturul enam hullemaks ei lähe,» sõnas ta.
ASi Liviko omanikuks on 94% ulatuses Ühispank, 5 protsenti kuulub 2200 väikeaktsionärile.
Liviko turuväärtus on hinnanguliselt kokku 360 miljonit krooni. Livikole kuuluvad peamaja Tallinnas Masina tänavas koos sisseseadega, tootmishooned Mere puiesteel, laod Suur-Sõjamäel ja Punasel tänaval.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele