• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigilõivud suurenevad

    Riigikogu võttis kolmapäeva õhtul 49 poolthäälega vastu riigilõivu seaduse muutmise seaduse, millega tõuseb oluliselt enamik riigilõivu määrasid.
    Näiteks kasvab lõiv aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest 4000 kroonile seniselt 2400 kroonilt. Osaühingu loomise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 3400 krooni senise 2400 krooni asemel.
    Rahandusminister Siim Kallas kinnitas riigikogu ees esinedes, et riigilõivude tõstmisega riik ei karista kedagi. «Lõivumäärade korrigeerimine tuleneb eelkõige vajadusest katta riigilõivuga maksustatavaid toiminguid tegevate asutuste kulud,» selgitas Kallas. «Samuti on eesmärgiks täiendava raha leidmine riigieelarve jaoks.»
    Opositsioon kritiseeris riigilõivude tõstmist teravalt ja nimetas seda varjatud maksutõstmiseks ja amoraalseks seaduseks.
    Rahvaliidu liige Janno Reiljan pidas seadust valusa hoobi andmiseks väikeettevõtlusele, kes peab kinni maksma suurettevõtete maksukoormuse vähendamise.
    Keskerakondlane Liina Tõnisson ütles, et täiesti ilmselgelt on vastuvõetud seaduses tõstetud neid lõivumääru, mida iga keskmine inimene oma igapäevase elu korraldamisel on sunnitud maksma.
    «Ja väga vähe või peaaegu üldse pole tõstetud neid lõive, mis puudutavad tõesti suuri tehinguid,» nentis Tõnisson. «Nii et meile vajalikud toimingud lähevad nüüd mitu korda kallimaks selle nimel, et väike ühiskonnagrupp võiks oma sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat kasumit riigist välja investeerida ilma igasuguse maksukohustuseta.»
    Siim Kallase väitel on eelnevalt kõiki numbreid põhjalikult analüüsitud ning ükski uus riigilõivu summa ei peaks olema selline, mis kedagi ettevõtlusega tegelemisest eemale hoiab.
    Riigieelarvesse planeeritud summade kohaselt kavatseb riik korjata järgmisel aastal riigilõivudest 706 miljonit krooni, mis on ligi 250 miljoni krooni võrra rohkem kui tänavu.
    Rahvaliidu fraktsiooni liikme Jaanus Männiku hinnangul on see täiesti põhjendamatu lootus ja kõige õigem olnuks selline eelnõu prügikasti lennutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Eesti saab leevendada inflatsiooni mõju, hinnatõusu ennast pidurdada on raske
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.