Riigilõivud suurenevad
Riigikogu võttis kolmapäeva õhtul 49 poolthäälega vastu riigilõivu seaduse muutmise seaduse, millega tõuseb oluliselt enamik riigilõivu määrasid.
Näiteks kasvab lõiv aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest 4000 kroonile seniselt 2400 kroonilt. Osaühingu loomise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 3400 krooni senise 2400 krooni asemel.
Rahandusminister Siim Kallas kinnitas riigikogu ees esinedes, et riigilõivude tõstmisega riik ei karista kedagi. «Lõivumäärade korrigeerimine tuleneb eelkõige vajadusest katta riigilõivuga maksustatavaid toiminguid tegevate asutuste kulud,» selgitas Kallas. «Samuti on eesmärgiks täiendava raha leidmine riigieelarve jaoks.»
Opositsioon kritiseeris riigilõivude tõstmist teravalt ja nimetas seda varjatud maksutõstmiseks ja amoraalseks seaduseks.
Rahvaliidu liige Janno Reiljan pidas seadust valusa hoobi andmiseks väikeettevõtlusele, kes peab kinni maksma suurettevõtete maksukoormuse vähendamise.
Keskerakondlane Liina Tõnisson ütles, et täiesti ilmselgelt on vastuvõetud seaduses tõstetud neid lõivumääru, mida iga keskmine inimene oma igapäevase elu korraldamisel on sunnitud maksma.
«Ja väga vähe või peaaegu üldse pole tõstetud neid lõive, mis puudutavad tõesti suuri tehinguid,» nentis Tõnisson. «Nii et meile vajalikud toimingud lähevad nüüd mitu korda kallimaks selle nimel, et väike ühiskonnagrupp võiks oma sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat kasumit riigist välja investeerida ilma igasuguse maksukohustuseta.»
Siim Kallase väitel on eelnevalt kõiki numbreid põhjalikult analüüsitud ning ükski uus riigilõivu summa ei peaks olema selline, mis kedagi ettevõtlusega tegelemisest eemale hoiab.
Riigieelarvesse planeeritud summade kohaselt kavatseb riik korjata järgmisel aastal riigilõivudest 706 miljonit krooni, mis on ligi 250 miljoni krooni võrra rohkem kui tänavu.
Rahvaliidu fraktsiooni liikme Jaanus Männiku hinnangul on see täiesti põhjendamatu lootus ja kõige õigem olnuks selline eelnõu prügikasti lennutada.
Vt. ka tabelit:Riigilõivu määrad (kroonides)