Maapanga nõuete väärtus sõltub tulevasest kohtulahendist

Maapanga pankrotihaldur Helmut Pikmets ütles eile, et ta ei välista võimalust tulevikus mõne nõude pöördumiseks välisriigi juriidilise isiku asemel konkreetsete Eesti eraisikute vastu. Pikmetsa sõnul peab enampakkumise väljakuulutamine näitama, milline huvi nende nõuete vastu on. «Kuni nõuete müügiprotsess käib, ei ole minul mõtet spekuleerida, mis võib nõude hinda mõjutada,» ütles Pikmets.

Müüki tulnud 30 miljoni kroonine nõue Leedu Snorase panga vastu tekkis Maapanga poolt sinna 1996. aastal paigutatud deposiidist. Deposiidi paigutamise lepingule kirjutas alla panga juhatuse liige Ain Kelus. Deposiidi tagatisel sai Snorasest laenu viis offshore-firmat, keda esindas laenulepingute sõlmimisel Maapanga nõukogu liige Toomas Hage. «Ma olen veendunud, et pank saab selle raha tagasi,» ütles Ain Kelus eelmise aasta juulis Äripäevale. Ajakirjanduses avaldatud andmetel kasutasid Maapanga juhtkonna liikmed läbi Snorase liikunud raha Maapanga aktsiate ostmiseks.

Maapanga tehingutega kursis oleva anonüümseks jääda soovinud allika sõnul oleks mõtet Leedu pangalt raha nõuda ainult juhul, kui kohtus tõendataks, et Maapanga juhid ei ole temaga tehinguid teinud, vaid tegu on võltsitud allkirjadega. Muidu oleks võimalik nõuete eest raha saada, kui kohus mõistaks Maapanga juhtkonda kuulunud isikud kriminaalasjas süüdi ja tsiviilkorras kohustaks neid hüvitama tekitatud kahju. «Ka Kelusel ja Hagel endal oleks parema tuleviku nimel mõtet üritada nõuet omandada,» märkis allikas.