WTO läbirääkimisi peavad teatavasti valitsuste esindajad. WTO-vastaste meeleavalduste taga oli aga 87 riigi 1200 väga eripalgelist valitsusvälist organisatsiooni (VVO). Selle vastuolu põhjendas oma ettekandes ära ÜRO peasekretär Kofi Annan: «Maailmamajandus on raha ja kaupade vaba liikumisega üle riigipiiride muutunud tõeliselt globaalseks, kuid riikide poliitika on põhiliselt jäänud lokaalseks. Tagajärjeks on see, et vabadele valimistele vaatamata tunnevad inimesed, et nad ei kontrolli enam oma elu puudutavaid otsuseid. See sunnibki neid protesti tõstma.»

VVO väljaastumine poleks ealeski kujunenud nõnda võimsaks, kui neile poleks appi tulnud globaalne internetivõrk, mis on plahvatuslikult suurendanud nende kontaktivõimalusi. Teiseks lisab neile indu see, et ühiselt on nad suutnud juba poliitiliselt mõjutada mitme globaalprobleemi -- maamiinid, kasvuhooneefekt jt -- lahenduse otsimist. Kui vaadata, mida VVO tahtis, siis olid taotlused väga erinevad. Näiteks USA ametiühinguid häirib, et WTO suurendab konkurentsi vaesemate riikide tööjõu poolt, roheliste arvates aitab WTO kaasa looduskeskkonna hävingule, tarbijakaitsjad süüdistavad WTOd geneetiliselt töödeldud toiduainete levikus jne.

WTOga pole seni põhjust rahul olla arengumaadel, kelle suhtes arenenud riigid rakendavad kõrgemaid tolle kui omavahel, samuti kvoote ja dumpinguabinõusid. Nii on tööstuskaupade importimisel arengumaalt arenenud riiki toll keskmiselt neli korda kõrgem kui vastavate kaupade importimisel arenenud riigist. See on jätnud arengumaad endiselt toormeeksportijaks. Et sellist ebaõiglust vähendada, lubasid USA ja Euroopa Liidu esindajad Seattle'is, et on valmis vaesemate riikide kaupade impordi muutma tollivabaks.

Uueks suureks pingeallikaks nii Hiinale endale kui ka kogu maailmale tõotab kujuneda Hiina astumine WTOsse. WTOs olemine eeldab Hiinalt suuri majandusreforme, mille tõttu võib linnades tõusta töötute arv praeguselt 18 miljonilt ligi 50 miljonile. Ning mis juhtub Hiina põllumajandusega, mis elatab 900 mln inimest ja kus juba praegu on 100 mln hooajalist töötut, kui riiki hakkavad voolama odavamad importtoiduained?