Karistusregister aitab tööjõudu valida

Seaduse järgi juba tööle võetud inimesi kontrollida ei tohi. Samas on raske kindlaks teha, kas andmeid küsitakse ikka tööletahtja kohta.

Karistusregistrisse on salvestatud nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes jõustunud kohtuotsused. Juriidiliste isikute puhul on karistused tegevuse peatamine ja rahatrahv. Füüsiliste isikute puhul kantakse registrisse kriminaal- ja haldusõigusrikkumiste eest määratud karistused. Registrisse ei kanta kohapeal määratud kuni 10 päevapalga suurusi rahatrahve.

Registri peamine eesmärk on anda kohtunikele infot otsuse tegemiseks. Näiteks halduskaristust mõjutab palju aasta jooksul toime pandud samalaadne õigusrikkumine.

Andmebaasis on ainult kehtivad karistused. Kui karistuse tähtaeg otsa saab, firma likvideeritakse või isik sureb, saadetakse info arhiivi. Sellega saavad tutvuda määratud ametiisikud ja karistatu ise. Andmeid säilitatakse 50 aastat, siis need hävitatakse.

Juba selle aasta 1. jaanuarist tegutseva registri tööle rakendamisega on olnud raskusi. Praegu töötab register kriminaalkaristuste osas. Uus tarkvara, mis võimaldab töödelda ka haldusõigusrikkumisi, peab valmima järgmise aasta alguseks. Andmekogu vastutav töötleja on siseministeerium, kes on volitanud töötlejaks politseiameti.

Register on küllalt mahukas, sest karistusi võib Eestis määrata 35 ametkonda ja inspektsiooni. Haldusõigusrikkumisi võib andmebaasi aastas juurde tulla 150 000--250 000.

Seni on peamised karistuste vastu huvi tundjad kaitsevägi ja turvafirmad. Eraisikutest on sagedasemad pärijad need, kes kavatsevad välismaale elama asuda.

Iga päringu eesmärk ja pärija salvestatakse. Vastuse peab pärija saama nelja päeva jooksul. Elektroonilise dokumendi seaduse jõustumiseni esitatakse päringuid ja vastatakse neile paberil.