• Jaga lugu:

    Moskva ei jää rahata

    USA president Bill Clinton hoiatas esmaspäeval, et Venemaal tuleb T?et?eenia ründamise eest kallilt maksta. Samas tegi Clinton selgeks, et eelkõige kahjustab see Venemaa rahvusvahelist reputatsiooni, mitte ei tähenda laenude ja abiprogrammide külmutamist.
    Euroopa Liit mõistis hukka «ebaproportsionaalse jõukasutuse T?et?eenias» ning lubas Helsingi tippkohtumisel kaaluda abi külmutamist Venemaale. Nimetatud on uurimistööde ja tehnilise abi lepingute allkirjastamise edasilükkamist, mis sisuliselt on pigem sümboolne samm.
    Lääne avalik arvamus on Venemaale uute laenude andmise vastu, kuid analüütikute sõnul Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raha T?et?eenia taha kinni ei jää.
    Venemaa ootab IMFilt järgmise 640 miljoni dollari väljamaksmist suvel eraldatud 4,5 miljardi dollarilisest laenust. Novembri lõpus ütles IMFi juht Michel Camdessus, et fondi direktorite nõukogu otsus laenuosa väljamaksmise kohta «ei saa mööda vaadata maailma avalikust arvamusest».
    Samas toonitas IMF sel nädalal, et väljamakse viibimine pole seotud sündmustega T?et?eenias, ehkki mitu riiki, sealhulgas Venemaa suurim laenuandja Saksamaa, on kutsunud fondi laene külmutama. Selle asemel tõi fond välja rea majanduslikke takistusi, mille kõrvaldamise järel makstakse välja ka ülejäänud laenusumma.
    Venemaa on need põhjendused tagasi lükanud ning süüdistab fondi poliitilisele survele järeleandmises. Samas kinnitas Venemaa keskpanga juht Viktor Gera?t?enko, et Moskva saab hakkama ka ilma IMFi rahata.
    Rahvusvaheliste strateegiliste uuringute instituudi analüütik Oksana Antonenko väidab, et pärast NATO õhusõda Kosovos on Lääs oma mõjujõu Venemaa üle kaotanud.
    «USA ja Venemaa suhted on järsult halvenenud ning halvenevad pärast riigiduuma valimisi veelgi, olenemata võitjast,» ütles ta. «Kõik peamised presidendikandidaadid on läänevastased.»
    «Putin on läänevastase kaardi väga osavalt välja mänginud,» ütles Aleksei Mala?enko Carnegie instituudist, lisades, et need meeleolud on tavavenelaste hulgas järjest enam kõlapinda leidnud ning õhutanud toetust Moskva sõjategevusele T?et?eenias.
    Siiski on Lääne järjest teravnenud kriitika sundinud Venemaad oma tooni pehmendama. Eile ütles Venemaa armee ülemjuhataja T?et?eenias kindral Viktor Kazantsev, et ultimaatum Groznõist lahkumiseks oli mõeldud hoiatusena islamiterroristidele.
    Lääne teravneva kriitika taustal oli eilseks kavandatud Boriss Jeltsini visiit Hiinasse, et kindlustada kahe riigi strateegilist partnerlust, mida tugevdas ka ühine vastuseis NATO õhurünnakutele Kosovos. Perspektiivis on aga ka Hiina enam huvitatud headest suhetest USAga, mida näitas ka hiljuti sõlmitud WTOsse astumise leping.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Combimill sai konkurentsiametist tehinguks loa
Saematerjali tootja Combimill Sakala koos Vindoriga sai konkurentsiametilt loa osta pool Puit-Profiilist, mis tegeleb liimpuidust akna- ja uksedetailide toorikute tootmisega.
Saematerjali tootja Combimill Sakala koos Vindoriga sai konkurentsiametilt loa osta pool Puit-Profiilist, mis tegeleb liimpuidust akna- ja uksedetailide toorikute tootmisega.
Rootsist ähvardab tsemendikriis
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.