Moskva ei jää rahata

Venemaa ootab IMFilt järgmise 640 miljoni dollari väljamaksmist suvel eraldatud 4,5 miljardi dollarilisest laenust. Novembri lõpus ütles IMFi juht Michel Camdessus, et fondi direktorite nõukogu otsus laenuosa väljamaksmise kohta «ei saa mööda vaadata maailma avalikust arvamusest».

Samas toonitas IMF sel nädalal, et väljamakse viibimine pole seotud sündmustega T?et?eenias, ehkki mitu riiki, sealhulgas Venemaa suurim laenuandja Saksamaa, on kutsunud fondi laene külmutama. Selle asemel tõi fond välja rea majanduslikke takistusi, mille kõrvaldamise järel makstakse välja ka ülejäänud laenusumma.

Venemaa on need põhjendused tagasi lükanud ning süüdistab fondi poliitilisele survele järeleandmises. Samas kinnitas Venemaa keskpanga juht Viktor Gera?t?enko, et Moskva saab hakkama ka ilma IMFi rahata.

Rahvusvaheliste strateegiliste uuringute instituudi analüütik Oksana Antonenko väidab, et pärast NATO õhusõda Kosovos on Lääs oma mõjujõu Venemaa üle kaotanud.

«USA ja Venemaa suhted on järsult halvenenud ning halvenevad pärast riigiduuma valimisi veelgi, olenemata võitjast,» ütles ta. «Kõik peamised presidendikandidaadid on läänevastased.»

«Putin on läänevastase kaardi väga osavalt välja mänginud,» ütles Aleksei Mala?enko Carnegie instituudist, lisades, et need meeleolud on tavavenelaste hulgas järjest enam kõlapinda leidnud ning õhutanud toetust Moskva sõjategevusele T?et?eenias.

Siiski on Lääne järjest teravnenud kriitika sundinud Venemaad oma tooni pehmendama. Eile ütles Venemaa armee ülemjuhataja T?et?eenias kindral Viktor Kazantsev, et ultimaatum Groznõist lahkumiseks oli mõeldud hoiatusena islamiterroristidele.

Lääne teravneva kriitika taustal oli eilseks kavandatud Boriss Jeltsini visiit Hiinasse, et kindlustada kahe riigi strateegilist partnerlust, mida tugevdas ka ühine vastuseis NATO õhurünnakutele Kosovos. Perspektiivis on aga ka Hiina enam huvitatud headest suhetest USAga, mida näitas ka hiljuti sõlmitud WTOsse astumise leping.

Autor: ÄP