• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennuväli pidas vastu

    Mõni kuu tagasi vajus Tallinna lennuväljal läbi perrooni reisilennuk Boeing 737. Novembris juhiti samale perroonile maailma suurim transpordilennuk AN 124.
    Remonditud perroon pidas vastu ja Tallinna lennuväli tõestas, et suudab vastu võtta maailma suurimaid lennukeid. Tallinna lennuvälja turundusdirektori asetäitja Sven Ratassepp ei tee sündmusest numbrit. Tema ütlusel käisid ettevalmistustööd lennuhiiglase maandumiseks tavalise rutiini korras. Taolist rutiini on Tallinna lennuväljal olnud varem vaid korra, kui 1995. aastal rekonstrueeritud lennuraja avamise tseremoonial demonstreeriti samuti AN 124 maandumist ja õhkutõusmist.
    Schenker-BTLi lennuosakonna juhataja Gunnar Aru leiab, et Tallinna lennuvälja kasutamine kaubavedude transiitlennuväljana on majanduslikult mõttekas. Tehnilised tingimused on Tallinna lennuväljal olemas ja ka lennuväljamaksud on soodsad.
    Seekord tõi Schenker-BTL AN 124ga Tallinna 169 tonni mobiilsidejaamu. Mitmekümne miljoni kroonist lasti vedasid kohale lisaks ANile ka kaks IL 76 lennukit. Eestist viiakse mobiilsidejaamad maismaatranspordiga edasi Venemaale. AN 124 jaoks puuduvad sealsetes sihtpunktides vajaliku tehnilise tasemega lennuväljad.
    Suurte kaubalennukite kasutamist piirabki peamiselt nende raskus, mis seab kõrgendatud nõuded lennurajale, ja tugev müra, mistõttu paljudes riikides võivad transpordilennukid maanduda ainult spetsiaalsetel cargo-lennuväljadel. Eestis saab AN 124 tüüpi lennuk maanduda ainult Tallinna lennuväljal. Teised lähemad maandumisvõimalused on naaberriikide Soome ja Läti lennuväljadel.
    «Alguses see AN 124 ei tundunudki nii suur, aga kui lõpuks maha tuli ja ma juhi kabiini pääsesin, siis tundus, nagu oleksin kõrghoones,» räägib Schenker-BTLi lennuosakonna juhataja Gunnar Aru muljest, mille jättis maailma suurim lennuk.
    Selliste kõrghoonetele sarnanevate lennukitega on võimalik vedada peaaegu kõike -- autosid, tanke, ronge jne. Arvutades AN 124 kandejõu ümber elevantidesse, selgub, et lennuk suudaks õhku tõsta 20 täiskasvanud elevanti.
    AN 124 tühjaks laadimine võtab aega 10--12 tundi. Boeing 747 400F tühjendatakse kaubast tunni ajaga, sest Boeingul on kaup laadimisalustel, mis võimaldab kaupa kiiremini liigutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
55 miljonit elektrihindade korvamise kavast läheks ettevõtetele
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.