Tervisliku töökoha nõue jääb esialgu sätestamata

Piirnormid kehtestatakse võib-olla tuleval aastal müra kohta, ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretär Harri Taliga. Vibratsiooni, valgustust, kiirgust, õhutemperatuuri jpm reguleerivaid õigusakte pole järgmiselgi aastal plaanis kinnitada, mistõttu tööinspektsioonil puudub võimalus nõuda ettevõttelt töökohtade vastavust normidele.

Kuigi seadus annab võimaluse trahvida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rikkujat kuni 250 000 krooniga, on tööinspektsioonil seaduslik võimalus kontrollida ettevõtte vastavust kehtivale määrusele vaid välisvalgustuse osas, rääkis Tallinna ja Harju Tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja korraldama kõigi töötajate tervisekontrolli ning kandma selle kulud, samuti läbi viima riskianalüüsi ja koolitama töökeskkonnavoliniku.

Töötervishoiu mõõtmise teenust osutava Medicover Rootsi-Eesti Tervisekeskuse ASi töökeskkonna insener Kai Martin rääkis, et kuni Eesti oma normide väljatöötamiseni kasutavad nad reguleerimata aladel Rootsis kehtivaid euronorme.

Martin lisas, et Eesti tulevased normid ei peaks neist oluliselt erinema. Näiteks tõi ta hiljuti kehtima hakanud kemikaalide piirnormide seaduse, mis on nõuetes sarnane Rootsi omaga.

Martin ütles, et peale euronormide kasutavad vanemad Eesti töökeskkonna insenerid ka endisi norme.

«Müra osas on euronormid küllaltki sarnased kunagiste GOSTidega,» selgitas Martin. «Valjem heli kui 85dB on tervisele kahjulik ja nõuab kaitsevahendeid.»

Tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall nentis, et reguleerimine toimib, kuigi aeglaselt. Riigi Teatajas ilmusid kauaoodatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehitusele, sõnas Kiviall. Peagi ilmub esmaabi korraldus ettevõttes.

«Sisevalgustuse nõuded peaks olema tõlgitud ja väga nüüdisaegsed,» ütles Kiviall. «Kuid mina ei saa aru, kuhu nad peatuma on jäänud.»

Suvel jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus peab toimimiseks juurde saama mitukümmend alamakti, praegu on neist valmis pooled.