Radiolinja ja Q GSM protestivad

Ants Viira sõnul küsis Eesti Telefon püsiühenduse liini eest hinnakirjas märgitud summast umbes kümme korda rohkem, millega ei saa RLE ja Q GSM nõustuda.

«Kui me saaks oma võrgud ühendatud normaalse hinna eest, siis see maandaks tehnilisi riske ja vähendaks ka kõneminuti hinda,» sõnas RLE juhatuse liige Ants Viira.

Praegu lähevad kõik mobiilsideoperaatorite oma võrkudest väljapoole suunatud kõned läbi Eesti Telefoni võrgu. Operaatorid maksavad Eesti Telefonile võrgust väljuvate kõnede eest võrkude vastastikuse ühendamise tasu, mis on kinnitamata andmeil ligi kroon kõneminuti pealt.

Q GSMi suhtekorralduse juht Jaana Aduson ütles, et tegemist on põhiteenusega ja ei ole vahet, kas püsiühendust soovitakse koju või kahe firma vahele. «Eesti Telefon teeb aga vahet abonentide ja tarbijate vahel ja see on kontsessioonilepingu rikkumine.

Eesti Telefoni juhatuse liige Valdo Kalm sõnas, et Radiolinja Eesti ja Ritabelli süüdistused kontsessioonilepingu rikkumises on alusetud. «Niimoodi omavahel kakelda ei ole lahendus,» lausus Kalm. «Võib konkureerida ja võidelda, aga on sellised ülemuslikud dokumendid nagu kontsessioonileping, millest ei saa kuni eriõiguste lõppemiseni ei üle ega ümber.»

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema ütles, et vaidlusel ei ole seost riigi ja Eesti Telefoni vahel sõlmitud kontsessioonilepinguga, seetõttu on Radiolinja ja Ritabelli viited lepingule taunitavad. Naestema sõnul on teede- ja sideministeerium seisukohal, et tegemist on kahe lepingupoole omavahelise vaidlusega selle üle, milliseks kujuneks liini hind Radiolinja ja Ritabelli jaoks.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav ütles, et ministeeriumil on võimalus lahendada antud vaidlus omapoolse sekkumisega, kuid esialgu loodab riik, et kaks lepingupoolt suudavad jõuda mõistliku kompromissini ka kõrvalise abita.

«Ministeerium ei soovi sellega tegelda, sest on ka sideamet, sideametil ei ole aga täielikke volitusi, et polegi kelle käest abi küsida,» nentis Ants Viira.