Analyys: Palgad tõusid möödunud aastal Eestis liiga kiiresti

Eelkõige tähendab see ettevõtete püüdu üha enam kontsentreeruda oma põhitegevusalale ja muuta tööjõu kasutamist veelgi efektiivsemaks.

Vaatamata nominaalpalga kasvutempo aeglustumisele, püsis möödunud aasta kolmandas kvartalis reaalpalga kasv 1998. aasta tasemel. Nominaalpalga kasv ületas 8%, mis teeb reaalpalga tõusuks üle 5%. Kuna enamiku sellest kasvust võib kanda valitsussektoris toimunud palgatõusu arvele, siis ei näita keskmise palga kasv adekvaatselt majandusagentide kohanemist muutunud oludega. Erasektoris on palkade kasv alates 1998. a IV kvartalist oluliselt aeglustunud ning neil tegevusaladel, kus tootmismaht on märkimisväärselt vähenenud, nominaalpalk isegi langes. Langus on olnud kiirem välismaisele konkurentsile avatud sektori ettevõtetes.

Investeerimisaktiivsus oli 1999. astal eelmisest aastast oluliselt väiksem ja vähenemine toimus erasektori investeeringute arvel. Sellele vaatamata oli sügisel siingi märgata esimesi positiivseid tendentse: kui esimesel poolaastal investeeringute langus süvenes, siis III kvartaliks sai madalpunkt läbitud ning investeeringud põhivarasse olid 1998. aastaga võrreldes küll 11% väiksemad, aga seejuures suuremad kui II kvartalis.

Lisaks valitsussektoriga tihedalt seotud tegevusaladele andis suurima panuse investeeringute aeglasesse taastumisse veondus, laondus ja side, kus investeeringud kasvasid rohkem kui viiendiku võrra.

Veondus, laondus ja side olid tegevusalad, mis möödunud aasta kolmandas kvartalis majanduskasvu enim toetasid. Lisaks soodsale turismihooajale mõjutas veondust positiivselt transiidi suurenemisest tingitud veoteenuste ekspordi naasmine kriisieelsele tasemele.

Tingituna töötlevas tööstuses 1998. a augustis alanud kriisist, ületas tööstustoodangu müük septembris, oktoobris ja novembris esmakordselt möödunud aastal 1998. a samade kuude taseme. Seega on peatunud loodava lisandväärtuse langus töötlevas tööstuses.

Teistest harudest mõjutas SKP muutust enim ehitus, mille maht jääb investeerimisnõudluse madalseisu tõttu endiselt 1998. a tasemele oluliselt alla. Näiteks III kvartalis vähenes ehitustegevus koos alltöövõtuga 8%.

Tõsiasi, et väikeses avatud majandussüsteemis on majanduskasvu vedajaks eksport, leidis ka Eesti puhul kinnitust. Lääne-Euroopas aasta esimesel poolel toimunud nõudluse kasv, eriti väliskaubanduse elavnemine II kvartalis, tõi kaasa Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kasvu. Septembris ületas kaubaekspordi maht esimest korda möödunud aasta jooksul 1998. a sama perioodi taseme. Kui kahes esimeses kvartalis vähenes eksport vastavalt 10,1 ja 8,3%, siis kolmandas see suurenes 2,6%. 1998. a tasemele jõuti ka Eesti päritolu kaupade ekspordis. Tuleb silmas pidada, et 1998. a III kvartalis oli Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenenud ligi 900 miljoni krooni võrra. Seega kulub nende ekspordi taastumiseks Vene kriisi eelse mahuni tükk aega.