Analyys: Palgad tõusid möödunud aastal Eestis liiga kiiresti

Eesti Panga koostatud 1999. aasta III kvartali rahapoliitilises ülevaates tõdetakse majanduslanguse peatumist, kritiseeritakse liiga kiiret palgatõusu ja prognoositakse majanduse elavnemist.

Möödunud aasta kolmandas kvartalis saavutas Eesti sisemajanduse koguprodukt esmakordselt 1998. aasta taseme.

Eeskätt tänu välisnõudluse jätkuvale suurenemisele on loodud eeldused majanduse väljumiseks langustsüklist ning ettevõtetel seisab ees kohanemine muutunud majanduskeskkonnaga. Kui majanduskasv saavutati olemasolevate tootmisvõimsuste, teenindussektori arengu ja suuresti ka säilinud struktuuri baasil, siis eelseisvatel perioodidel peaksid aset leidma muutused pakkumispoolses struktuuris.

Eelkõige tähendab see ettevõtete püüdu üha enam kontsentreeruda oma põhitegevusalale ja muuta tööjõu kasutamist veelgi efektiivsemaks.

Vaatamata nominaalpalga kasvutempo aeglustumisele, püsis möödunud aasta kolmandas kvartalis reaalpalga kasv 1998. aasta tasemel. Nominaalpalga kasv ületas 8%, mis teeb reaalpalga tõusuks üle 5%. Kuna enamiku sellest kasvust võib kanda valitsussektoris toimunud palgatõusu arvele, siis ei näita keskmise palga kasv adekvaatselt majandusagentide kohanemist muutunud oludega. Erasektoris on palkade kasv alates 1998. a IV kvartalist oluliselt aeglustunud ning neil tegevusaladel, kus tootmismaht on märkimisväärselt vähenenud, nominaalpalk isegi langes. Langus on olnud kiirem välismaisele konkurentsile avatud sektori ettevõtetes.

Investeerimisaktiivsus oli 1999. astal eelmisest aastast oluliselt väiksem ja vähenemine toimus erasektori investeeringute arvel. Sellele vaatamata oli sügisel siingi märgata esimesi positiivseid tendentse: kui esimesel poolaastal investeeringute langus süvenes, siis III kvartaliks sai madalpunkt läbitud ning investeeringud põhivarasse olid 1998. aastaga võrreldes küll 11% väiksemad, aga seejuures suuremad kui II kvartalis.

Lisaks valitsussektoriga tihedalt seotud tegevusaladele andis suurima panuse investeeringute aeglasesse taastumisse veondus, laondus ja side, kus investeeringud kasvasid rohkem kui viiendiku võrra.

Veondus, laondus ja side olid tegevusalad, mis möödunud aasta kolmandas kvartalis majanduskasvu enim toetasid. Lisaks soodsale turismihooajale mõjutas veondust positiivselt transiidi suurenemisest tingitud veoteenuste ekspordi naasmine kriisieelsele tasemele.

Tingituna töötlevas tööstuses 1998. a augustis alanud kriisist, ületas tööstustoodangu müük septembris, oktoobris ja novembris esmakordselt möödunud aastal 1998. a samade kuude taseme. Seega on peatunud loodava lisandväärtuse langus töötlevas tööstuses.

Teistest harudest mõjutas SKP muutust enim ehitus, mille maht jääb investeerimisnõudluse madalseisu tõttu endiselt 1998. a tasemele oluliselt alla. Näiteks III kvartalis vähenes ehitustegevus koos alltöövõtuga 8%.

Tõsiasi, et väikeses avatud majandussüsteemis on majanduskasvu vedajaks eksport, leidis ka Eesti puhul kinnitust. Lääne-Euroopas aasta esimesel poolel toimunud nõudluse kasv, eriti väliskaubanduse elavnemine II kvartalis, tõi kaasa Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kasvu. Septembris ületas kaubaekspordi maht esimest korda möödunud aasta jooksul 1998. a sama perioodi taseme. Kui kahes esimeses kvartalis vähenes eksport vastavalt 10,1 ja 8,3%, siis kolmandas see suurenes 2,6%. 1998. a tasemele jõuti ka Eesti päritolu kaupade ekspordis. Tuleb silmas pidada, et 1998. a III kvartalis oli Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenenud ligi 900 miljoni krooni võrra. Seega kulub nende ekspordi taastumiseks Vene kriisi eelse mahuni tükk aega.

Märkimisväärselt on muutunud Eesti eksportkaupade ning sihtriikide struktuur. Tunduvalt on suurenenud puidu ja mööbli osatähtsus ning kahanenud toidukaupade oma. Suurimaks ekspordipartneriks on tõusnud Rootsi, seevastu SRÜ riikide osa on langenud alla 10%. Eesti päritolu kaupade väljaveo kahanemist aitas 1998. a lõpul kompenseerida Eestis töödeldud kaupade ekspordi väga kiire kasv. 1999. aastal on reekspordi kasv olnud tagasihoidlik (alla 3%) ning muu ekspordi märkimisväärne suurenemine ei suuda väikese mahu tõttu koguekspordi näitajat märkimisväärselt mõjutada.

Möödunud aastale kahanes nõudlus investeerimiskaupade järele ja see peegeldus impordi vähenemises. Kui esimesel poolaastal langes import 16,3%, siis III kvartalis oli juba märgata languse pidurdumist ning sissevedu oli 10% väiksem kui aasta tagasi. Töötlemiseks sisse toodud kaupade maht on aga viimastel kuudel olnud stabiilselt üle 800 miljoni krooni kuus, jäädes siiski mõnevõrra väiksemaks 1998. a lõpu omast.

Kuigi kaubavahetuse negatiivne saldo kujunes möödunud aasta III kvartalis ligikaudu sama suureks kui eelmises kvartalis, muutus jooksevkonto puudujääk tänu väiksele investeerimisvajadusele, soodsale turismihooajale ja valitsussektori säästu suurenemisele ülejäägiks. Jooksevkonto tasakaal on ajutine ja tingitud varasemate investeeringute baasil toimunud ekspordi kasvust ning sesoonsetest teguritest.

Põhikapitali vormis tehti kolmandas kvartalis otseinvesteeringuid vaid väikeettevõtetesse, mistõttu otseinvesteeringute sissevool oli väiksem kui esimesel poolaastal.

Finantsnäitajad aga kinnitavad, et ettevõtted on toibunud 1998. a lõpus toimunud tagasilöökidest: teises kvartalis teenisid nad kokku ligi 1,3 miljardit krooni kasumit. Eesti ettevõtted suutsid paindlikult kohaneda majanduskeskkonna muutustega eelkõige tänu tööhõivepoliitikale. Tootmismahu langusele reageeriti töötajaskonna optimaalse vähendamisega, mille tulemusena tööjõu tootlikkus kogu rahvamajanduse tasandil ületas möödunud aasta I poolaastal mõnevõrra isegi 1998. a vastavat näitajat.

Märksa aeglasemalt on kohandumine toimunud aga töötajate tasustamises. Jätkuv palgatõus on suurendanud tööjõukulusid ühe tooteühiku kohta ja sellega mõnevõrra vähendanud ettevõtete kasumlikkust ning kodumaiste kaupade ja teenuste konkurentsivõimet.

Kui eelmise aasta alguses suurenes registreeritud tööotsijate arv pidevalt ning töötuse määr tööjõuuuringu järgi ulatus 12 protsendini, siis alates II kvartalist võib täheldada stabiliseerumise märke.

Ei saa aga loota, et tööpuudus hakkab kiiresti vähenema, sest ekspordile orienteeritud sektoris pole seni märgata teistest kiiremini arenevaid ja lisatööjõudu vajavaid tegevusalasid ning traditsioonilistel aladel püütakse jätkuvalt tõhustada tööjõu kasutamist.

Positiivsed arengud majanduses, eeskätt ekspordi kasvutrendi jätkumine aasta viimastel kuudel lubab korrigeerida positiivses suunas Eesti Panga majanduskasvu prognoosi. Sellele vaatamata jääb 1999. aasta majanduskasv negatiivseks (0...-1%). 2000. a on keskpanga hinnangul võimalik kuni 4,5%line majanduskasv.

Autor: ÄP