Ukraina parlament lõhki

Kui eelmisel nädalal ebaõnnestus parlamendi valitsusmeelsel enamusel läbi suruda pahempoolse spiikeri Oleksander Tkat?enko tagandamine ametist, marssis 243 rahvasaadikut lähedal asuvasse näitusehoonesse ja hääletas Tkat?enko maha ning nimetas uueks keskpanga juhiks reformipoliitiku Volodõmir Stelmahhi. Samal ajal jätkas Tkat?enko 180 pahempoolse saadikuga istungeid parlamendihoones. Kumbki pool väidab, et seadus on nende poolel, ehkki Oleksander Tkat?enko rühmitusel puudub piisav häälte arv (226), et mis tahes seadust heaks kiita. Ning eksperdid jälle kahtlevad, kas enamuse otsused saavad ilma spiikeri heakskiiduta kehtida. Parlamendi uus istungjärk algab 1. veebruaril ja seni pole kumbki pool ilmutanud kompromissivalmidust.

Kohalikus ajakirjanduses avaldatakse arvamust, et parlamendi praegust koosseisu võib kritiseerida palju tahes, kuid seejuures ei tohi unustada, et parlament on demokraatia nurgakivi. «Kui parlamentarism satub ohtu, siis on võimalik Luka?enko-laadse autokraatia teke,» kirjutab ajaleht Den, viidates Valgevene presidendile, kes 1996 parlamendi rahvaküsitlusele viidates laiali saatis.

Selline oht on olemas, sest eelmisel aastal Ukraina presidendiks tagasi valitud Leonid Kut?ma on lubanud korraldada 16. aprillil parlamendi usaldusväärsuse küsimuses rahvahääletuse, mis annaks talle volitused see laiali saata ja asendada uue kahekojalise seadusandliku organiga. President Kut?ma väidab, et praeguse süsteemiga on reformid võimatud ja et ta kahtleb uue parlamendibloki valitsusmeelsetes avaldustes.

Pärast 1991. a iseseisvuse saavutamist on inimeste reaalsissetulek alanenud kahe kolmandiku võrra. Eelmised valitsused on olnud läbinisti korrumpeerunud, mida näitab kahe peaministri põgenemine kohtu eest välismaale. Jefim Zviagelski (peaminister aastail 1993--1994) elab arreteerimise kartuses Iisraelis ning Pavlo Lazarenko (1996--1997) on põgenenud USAsse, kust ta võidakse välja saata ?veitsis esitatud rahapesusüüdistuse alusel.

Seetõttu on arusaadav, et eelmisel kuul peaministriks saanud Viktor Ju?t?enkole, kes on olnud kindlameelne keskpanga juht ja 1996. a käibele tulnud rahvusvaluuta grivna kursi hoidja, on reformimeelsed jõud pannud suuri lootusi. Kerge tal ei ole, sest eelmiste valitsuste poliitika tõttu tuleb Ukrainal ainuüksi esimeses kvartalis kustutada välisvõlast miljard dollarit, mis on peaaegu võrdne riigi 1,25miljardilise valuutareserviga. Lisaks vajab Ukraina Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) abi, et pikendada oma 20 miljardi dollari suuruste laenude tähtaegu.

Paljud Ukraina linnad vaevlevad energiakriisis, kuna Venemaa, kellele Ukraina võlgneb maagaasi eest 2,3 miljardit dollarit, on vähendanud gaasitarneid.

Uus valitsus on Viktor Ju?t?enko juhtimisel alustanud hiidettevõtetele antud maksusoodustuste kaotamisest, Saksa nõunike koostatud majanduse struktuuri muutmise programmi elluviimisest ning IMFi laenutingimuste täitmisest, et jätkuksid 2,6 mld dollari suuruse laenu peatatud osalaenud.

Autor: ÄP