28.01.00, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eksporditoetustest

Kalev KreegipuuOÜ Põlva Agro juhataja

Soovime täpsustada artiklis «Piimatööstused saavad eksportimisel riigi abi» (ÄP 27.01. 2000) esitatud teavet. Artiklis esineb eksitavaid väiteid ja meie lausungite väärtõlgendusi. Need võivad kahjustada lisaks piimatööstustele Eesti suhteid Euroopa Liiduga ja Eesti rahvusvahelist mainet, seades kahtluse alla Eesti võime järgida rahvusvahelistes lepingutes võetud kohustusi.

Õige on, et põllumajandusministeerium arutab võimalusi luua ekspordiettevõte piimatoodete ekspordiks. Tegemist on ideega, mitte valmis projektiga nagu võis jääda mulje artikli põhjal. Ministeerium uurib teiste maade vastavaid kogemusi ja kui idee võtab selgema kuju, läheb sellega valitsuskabinetti. Kui idee seal heakskiidu leiab, hakkab see projektiks vormuma. Kavandatava ettevõtte funktsioon oleks eelkõige Euroopa Liidu ekspordikvootide administreerimine -- kvootide täitmise jälgimine, hinnakujundus ja üldteenuste osutamine. Kooskõlastatud tegevuse ja kulude vähendamise tulemusena võidaksid kõik eksportijad.

Eesti on liitunud WTOga ja kohustunud hoidma ekspordisubsiidiumid 0-tasemel. Seega pole Eestil võimalik enne ühinemist Euroopa Liiduga hakata maksma eksporditoetusi toodetele, mida eksporditakse teistesse WTO liikmesriikidesse. WTO liikmesriik on ka Euroopa Liit tervikuna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artiklis jutuks olev kavandatav riiklik ettevõte seega toetusi maksma ei hakka.

Lugejaid võib eksitada väide, et «riik peaks piimatööstustele selle (140 000 tonni aastas) koguse juures müügi toetusena peale maksma 102 miljonit krooni». Põllumajandusministeerium pole kunagi väitnud, et riik peaks tööstusele eksportimisel toetusi maksma. Arvame, et eksporditoetuste rakendamine enne liitumist Euroopa Liiduga on võimatu.

Ministeerium otsib Eesti põllumajanduse olukorra parandamiseks erinevaid võimalusi ja peab loomulikult konsultatsioone eri huvirühmadega. Arutelude käigus on erinevad osapooled esitanud erinevaid ettepanekuid. Nii on tõesti tehtud ka eksporditoetuste kehtestamise ettepanekuid. Ministeerium kaalub tõsiselt kõiki ettepanekuid, kuid sugugi mitte kõiki neist ei saa rakendada.

Palun lugejatelt vabandust, et ma ei suutnud mõtteid ajakirjanikule piisavalt täpselt väljendada. Põllumajandusministeerium on alati valmis andma täiendavaid selgitusi.

Kalev Kreegipuu

Seotud lood

10.07.25, 13:00

Markus Hääl: see on müüt, et kestlik on kallis

Enimloetud

Saated

09.07.25, 10:14

Automüüja: nüüd alles hakkame nägema automaksu tegelikku mõju

Majandustulemused

09.07.25, 17:30

Oleg Gross: “Maal on lausa lust poodi pidada”

Poeketi käive kasvas kümnendiku

Saated

09.07.25, 08:40

Spaajuht: keskklass enam restoranis ei käi, vaid sööb hotellitoas poesalatit

Uudised

10.07.25, 14:00

Eestlaste kopteriõnnetuse kohta selgus uusi fakte

Uudised

10.07.25, 11:42

Miljonivõlg mutriäris. Pikalt jamades olnud Janere läks pankrotti

Majandustulemused

10.07.25, 11:17

Kirjaneni ja Andersoni metsaäri teenis 20 miljonit kasumit

Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi

Viimased uudised

Uudised

11.07.25, 11:00

Firmad toovad inimesi kodukontoritest järjest rohkem tagasi

Sisuturundus

11.07.25, 11:00

Rapsi kasvatamine Eestis on keerukam kui kunagi varem

Intervjuu

11.07.25, 10:10

Aasta naisettevõtja müüs äri ja kolis Ruhnu: “Mul on nüüd 60 kana ja veised!”

Börsiuudised

11.07.25, 10:05

Hepsor plaanib Lätis seni suurimat arendusprojekti

Saated

11.07.25, 09:53

Investeerimisfestival teeb tänavu hulga rekordeid

Börsiuudised

11.07.25, 09:02

Ekspress Grupp kasvatas aastaga tellimuste mahtu

Saated

11.07.25, 09:00

Ehitusfirma juht: tellijad küsivad, nagu homset poleks

Börsiuudised

11.07.25, 08:40

Merko sõlmis Lätis 30 miljonit väärt lepingu

Tallinnas Reidi tee ääres asuvad Uus-Hollandi elurajooni viimased kaks maja, mis pidid valmima juba 2022. aasta suvel, on lõpuks peaaegu valmis, kuid nüüd ajavad Skinest Arendust taga pahased rahata jäänud alltöövõtjad.

„Las nad unistavad“ – ehitajad tahavad Ossinovski arendusest poolt miljonit võlgu kätte saada

Elus kannapöörde teinud tuntud ettevõtja Kee Abel müüs mõni kuu tagasi äri maha. “Armastus tõi Ruhnu!”

Aasta naisettevõtja müüs äri ja kolis Ruhnu: “Mul on nüüd 60 kana ja veised!”

Maru Ehituse juht Margo Dengo näeb turu elavnemist nii Eestis kui ka Skandinaavias.

Ehitusfirma juht: tellijad küsivad, nagu homset poleks

„Las nad unistavad“ – ehitajad tahavad Ossinovski arendusest poolt miljonit võlgu kätte saada

Taavi Madiberkil (paremal) on peale Skeletoni ka muid ärisid. Pildil avab ta Stargate Hydrogeni masinatöötust Mustamäel.

Madiberki Skeleton võttis vastu 20 miljonit kahjumit, pangakontole jäi varuks 80 miljonit

Elusuuruses Labubu müüdi Hiinas oksjonil maha umbes 150 000 dollari eest.

Labubu-buum: inimesed investeerivad massiliselt hambulisse olendisse

Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%

Eelmise aasta andis InvesteerimisFestivalile avapaugu festivali kaasasutaja Tõnis-Denis Merkuljev, kelle eestvedamisel kirjutas iga osaline lennukile oma kontaktide kõrvale lubaduse, mida ta kuu aja jooksul kindlasti ära teeb. Lennuki kinnipüüdjal oli kuu aja pärast kohustus kontrollida, kas see tegevus ka tehtud sai.

Investeerimisfestival saab avapaugu loetud tundide pärast

Mitmendat aastat toimuv Investeerimisfestival toimub taas Järvamaal Toosikannu puhkekeskuses. Fotol vestlevad 2023. aasta festivalil Eduloolaval LHV Panga juht Kadri Kiisel (vasakul) ja toona aasta investori tiitli pälvinud Katri Teller.

Investeerimisfestival teeb tänavu hulga rekordeid

Hepsori Läti maajuhi Martti Krassi sõnul kinnitab investeering usku Riia kinnisvaraturu tugevusse.

Hepsor plaanib Lätis seni suurimat arendusprojekti

Markus Hääl: see on müüt, et kestlik on kallis

Bitcoin saavutas vähem kui päevaga uue tipptaseme

Ekspress Grupi juhatuse esimehe Mari-Liis Rüütsalu sõnul on see hea tulemus, arvestades Baltimaade majanduses kestvat keerulist aega.

Ekspress Grupp kasvatas aastaga tellimuste mahtu

United Airlinesi aktsia edenes enam kui 14%.

Delta tõstis lennufirmade aktsiad lendu

Balti börsi põhinimekirjas saavutas suurima päevakäibe TKM Grupp.

Merko Ehitus lükkas Tallinna börsi rohelisse, Wall Streetil pälvis tähelepanu lennufirma optimistlik kasumiaruanne

Viimase aastaga on ASMLi turuväärtusest kadunud ligi kolmandik.

Kiibipalaviku tööriistamüüja on saanud tugevalt lüüa

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 5 p 22 t
Toimumiskoht:
Tallinn