'Iga elanikku peaks huvitama põlevkivikarjääri pakutavad töökohad,' lisas Tehnikaülikooli professor Alo Adamson ubjalasi kaevandamise kasulikkuses veenda püüdes. Tööpuudus on Ubjal üle 30 protsendi.
'Siit ei tule mingeid töökohti, sest Ubjal polegi selliseid inimesi, kes oskaks kallite kaevandusmasinatega töötada,' kajas üle saali hele naisterahva hääl.
Uusõue Ellen kargas koosoleku jooksul vähemasti seitse korda püsti, siis pistis pea taadiga kokku, sosistas ja kargas taas püsti, et tsemenditööstureid tümitada.
Paljud kokkutulnud kartsid kaevandamisega kaasnevat reostust. Tehase juhid rääkisid, et tänapäevane kaevandamine ei jäta maha Kohtla-Järve ümbruse kuumaastikku. Nende jutt kadus suminasse.
'Nüüd tuleb rikkus majja ja töökohad Ubjale,' oli osa rahvast veendunud. 'Ainult vanad kommunistid on Ubja rikkaks tegeva kaevandamise vastu,' märkis puutöömees Jaan Orumaa. Jaan elab ise vana Ubja kaevanduse aegses barakis, mis valminud kolmekümnendatel aastatel.
'Olgu kaevandus jah,' leidsid Jaani majanaabrid Janis Rõbkin ja Valeri Tiiki, lootes karjäärist kasvõi autojuhi kohta saada. 'Äkki teeb kaevandus ka baraki korda, praegu ei saa naelagi seina lüüa, kohe kukub sein ümber,' lootis Janis.
'Ainult pensionärid ja lollid ei taha kaevandust,' kinnitas rahvakoosolekule minemata jätnud Arvi. Sülgas maha, sügas pead ja lisas siis, et tegelikult on tal kaevanduse suhtes täiesti ükskõik.
Need, kellel ükskõik polnud, vaidlesid veel õhtuhämaruseski külma kultuurimaja ümber edasi.