Eesti on sunnitud täitma euro ühiskassat

Kellel on kaelas Saksa marga või euroga seotud laen, tunneb varsti omal nahal, mida tähendab Euroopa võimukoridoride otsus tõsta euro baasintressimäärasid. Teatavasti tõusid kolm keskset intressi 0,25 protsendipunkti võrra. Kauge saab lähedaseks, kui meie kommertspangad saadavad laiali ümbrikud uute maksegraafikutega: 0,25 lisaprotsenti, arvestatuna üle mitmeteistkümne aasta, suurendab soliidselt igakuist tagasimakset.

Äripäev prognoosib, et eurotsooni intressid jätkavad tõusu niikaua, kuni ühisvaluuta euro suudab kõrgemate intresside najal end püsti ajada. Mängus on ikkagi Euroopa au ja uhkus.

Piltlikult öeldes lähevad laenuklientide makstavad lisasummad euro toetuseks dollari pealemarsi vastu. Ent kui kaua võib niisugust toetust vaja minna ja kui suureks võivad intresside vahed kujuneda? Ajalugu on näidanud, et intressimäärade tõstmise ja langetamise tsüklid on pikad, võib-olla kolm aastat, võib olla viis. Saksa marga tugevus ja dollari nõrkus olid maksimaalsed 1994. aastal. Aga siis oli ka DEMi libor -- see vigur, millega on enamik meie laenudest seotud -- üle 8 protsendi.

Järgmised viis aastat seesama libor järjest langes, muidugi Bundesbanki assisteerimisel, kuni jõudis välja 2,6 protsendini, seega oli languse ulatus viie aastaga üle viie protsendi. (Praegu on DEMi libor ja euribor 3,7%). Nimetatud perioodil Saksa mark nõrgenes ja dollar pidevalt tugevnes. Intresside langetamine aitas Saksamaal oma majandust ergutada. Kui ees seisab intressimäärade tõusutsükkel, ei saa välistada, et see võib kesta samuti viis aastat. Kindel võib olla , et keskpangad ei toimi nii, et täna tõstavad ja homme langetavad intresse, pigem samasuunaline trend jätkub.

Mida teha, et trend oleks ikkagi sinu friend? Kui ettevõtja kavatseb lähiajal laenu võtta, peaks ta kiirustama, ehk saab täna odavamalt. Hoolikalt tuleb uurida, millised on võimalused võtta fikseeritud intressiga laenu, et mitte täielikult sõltuda Euroopa keskpanga otsustest. Kliendi seisukohalt tuleks intresside tõusuperioodil võtta fikseeritud intressiga laenu, langusperioodil aga ujuintressiga laenu. Veel parem, kui saaks laenu kohe kroonides, ilma euroga sidumata. Eestis maksab käibevahendina ju kroon, aga laenud on millegipärast valuutas.

Nagu kütusefirmad nii tõstavad pangadki kõik hinnatõusud kliendi turjale. Bensiini juba ostetakse vähem, ka kõrgema intressiga laenu võetakse tulevikus vähem. Nii väheneb kahetsusväärselt ettevõtluse aktiivsus, mis on paraku ainus majanduskasvu mootor. Eelpoolöeldut arvestades on selge, et käesoleva hetke suundumused on raskendanud Eesti olukorda ega räägi euro kiire käibelevõtmise kasuks meil.