OMX Baltic−0,33%292,8
OMX Riga−0,57%910,82
OMX Tallinn−0,15%1 961,27
OMX Vilnius−0,5%1 227,68
S&P 500−0,08%6 601,72
DOW 300,49%45 983,78
Nasdaq −0,27%22 273,79
FTSE 1000,14%9 208,37
Nikkei 225−0,25%44 790,38
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,84
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%99,48

OMX Baltic−0,33%292,8
OMX Riga−0,57%910,82
OMX Tallinn−0,15%1 961,27
OMX Vilnius−0,5%1 227,68
S&P 500−0,08%6 601,72
DOW 300,49%45 983,78
Nasdaq −0,27%22 273,79
FTSE 1000,14%9 208,37
Nikkei 225−0,25%44 790,38
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,84
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%99,48

09.02.00, 08:10

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kalev Kukk:Telekommunikatsiooniseaduse ümber toimunu on ammu ületanud lobby piiri

Ennustan, et Riigikogu võtab telekommunikatsiooniseaduse täna lõpuks vastu, ehkki huvigruppide tagatrepitöö on hea tava piirid juba ammu ületanud, väidab intervjuus Postimehele seaduse üks koostajaid, riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk.

Ülo Toomsaluküljetoimetaja

Täna hakkab riigikogu taas purema telekommunikatsiooniseadust. See on võimas seadus, mis reguleerib Eestis kogu sidevaldkonda. Samas pole riigikogu suutnud seda terve aasta jooksul vastu võtta. Äkki pole seda seadust üldse vaja, niikuinii lõpevad Eesti Telefoni monopoliõigused järgmisel aastal ära?

Kogu Euroopa ei ole ilma telekommunikatsiooniseaduseta läbi saanud. Näiteks Austrias hakkas telekommunikatsiooniseaduse uusim variant kehtima 1997. aastal, Saksamaal aasta varem. Põhjus on selles, et telekommunikatsioon on olnud seni valdkond, kus valitsesid monopolid. Telekommunikatsiooniseaduse eemärk on tagada turul pakkujate paljusus, soosida konkurentsi ning kaitsta tarbijat.

Kolmas moment on piiratud ressursi, nagu raadiosageduste ja numeratsiooni mõistlik ja otstarbekas kasutamine. Mitte mingeid piiranguid firmadele võrkude rajamisel seaduses ei ole, igaüks võib võrke ehitada nii palju kui tahab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaks aastat on käinud lõputu vaidlus, et kord teeb seadus liiga Eesti Telekomile (Eesti Telefoni ja EMT haldusfirma), kord Tõnis Paltsi firmast välja kasvanud Q-GSMi/Tele2 grupile. Milles siis asi on?

Seaduse menetlemine on viimase aasta jooksul kulgenud tõepoolest kahe kivi vahel. Ühelt poolt Eesti Telefon, kes turul domineerib, ja teiselt poolt uued tulijad (Q GSM, Tele2, Radiolinja jt), kes ootavad seaduselt, et nende jaoks ei rakenduks mingeid piiranguid.

Siin tuleb leida kesktee, et mõlemad pooled oleksid rahul. Kui me läheme väga tugevalt Eesti Telekomi kallale, siis Eesti Telekomi näol on tegemist börsiettevõttega, mille omanikeks on ka väga paljud Eesti kodanikud. Aga kas seadusandja peab tegema seda, mis on selgelt diskrimineeriv tema enda kodanike suhtes?

Samas ütlevad uued turule tulijad, et Eesti Telefon on olnud monopoolses olukorras ja saanud oma tulud juba kätte, las nüüd maksab.

Mis on põhiprobleem, mille üle lahing käib?

Põhiline on juurdepääs olemasolevatele võrkudele. Küsimus on selles, millistel tingimustel ja milliste hindadega Eesti Telefon uusi firmasid oma võrku laseb. Ehk kui palju võtab Eesti Telefon raha, kui näiteks Radiolinja klient helistab Eesti Telefoni kliendile. See on vaidlusküsimus viimase hetkeni.

Eesti Telekom tõi oma huvide kaitseks mängu koguni välissaatkonnad, kes hoiatasid valitsust, et kui Eesti Telefonile liiga tehakse, rikutakse Euroopa Liidu reegleid.

Kalev Kukk:Telekommunikatsiooniseaduse ümber toimunu on ammu ületanud lobby piiri

Hetkel kuum

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised