- OMX Baltic−0,24%319,53
- OMX Riga0,65%977,43
- OMX Tallinn−0,19%2 228,58
- OMX Vilnius−0,17%1 510,75
- S&P 5000,68%7 827,13
- DOW 300,54%51 546,62
- Nasdaq 0,59%27 638,21
- FTSE 1000,42%10 541,69
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,43
- OMX Baltic−0,24%319,53
- OMX Riga0,65%977,43
- OMX Tallinn−0,19%2 228,58
- OMX Vilnius−0,17%1 510,75
- S&P 5000,68%7 827,13
- DOW 300,54%51 546,62
- Nasdaq 0,59%27 638,21
- FTSE 1000,42%10 541,69
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Internet maksu alla
Uus maks võib kehtestamise korral ohustada ka Eesti internetiäri, sest liituda soovivale Eestile on Brüssel seni peale surunud Euroopa Liidus kehtivad maksupõhimõtted.
Internetimaks tuleb arutusele 17. veebruaril Egiptuses Kairos, kus toimub Euroopa Liidu seminar riiklikust suhtumisest internetti. Euroopa Liidu riigid loodavad uue maksuga teenida 10 miljardit eurot ehk 150 miljardit krooni maksutulu.
Eesti jaoks tähendab uus maks ka interneti teel levitatavate CD-plaatide ja raamatute maksustamise tõhustamist. Praegu tuleb küll näiteks USA e-kaubamajast Amazon.com tellitud raamatu eest piiril maksta käibemaksu, kuid kui tolliametnik ei saa aru, et pakk tuleb just sealt, jääb maks maksmata.
Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul pole e-kaubanduse maksustamine Eestis teravalt päevakorral, kuid tulevikus võib tekkida olukord, kus nii palju käibest läheb internetti, et paratamatult peab maksusüsteemis midagi muutma.
Vaarik ütles, et tõenäoliselt hakkavad suured e-kaubamajad juba lähitulevikus oma saadetisi paremini märgistama. Samas läheb liialt karm kontroll vastuollu interneti filosoofiaga, millel rajaneb selle suur populaarsus.
Internetikaubanduse maksustamise vastased väidavad, et Euroopas alles õitsele puhkeva tulevikuäri koormamine maksudega võib selle arengut pidurdada ja nii mõjuda tulevikus pärssivalt kogu majandusele.
Ka Eestis interneti kaudu tarkvara müüv firma OÜ Net Group konsultant Jaan Feldmann kinnitas, et peab vajalikuks pigem maksusoodustuste tegemist internetis müüdavatele kaupadele.
«Seda on vaja, et internetiäri üldse populaarseks muutuks,» põhjendas Feldmann. «Näiteks internetipangandus on meil nii laialdaselt kasutusel just seepärast, et algul oli see tasuta. Nüüd maksame rahulikult iga tehingu pealt ja kasutame internetipanga teenuseid ikkagi, sest oleme sellega juba harjunud.»
Peaministri infotehnoloogia-ala nõunik Linnar Viik ütles, et ehkki e-kaubanduse maksustamisest on Euroopa Liidus juttu olnud, ei hakata tõenäoliselt maksustama Euroopa Liidu sisest internetikaubandust. Küsimus on tema sõnul vaid Euroopa ja USA vahelises netikaubanduses.
«See on asi, mida arengumaad WTO (maailma kaubandusorganisatsiooni) sees jõuliselt propageerivad,» selgitas Viik. «Arenenud riigid on seisukohal, et internet peaks jääma maksuvabaks.»
Viik lisas, et ka arengumaad saavad aru internetikaubanduse maksustamise keerulisusest ja lähema kahe-kolme aasta jooksul pole sellise asja tekkimist mõtet karta.
Hetkel kuum
Euroopa Liidu reeglite järgi peavad rahvusvahelised tarnijad maksma käibemaksu selles riigis, kus nende toodangut tarbitakse. Internetist tellitud toodangu liikumist üle riigipiiride on aga raske kontrollida, sest ehkki tarnitavad kaubad on sageli kallihinnalised, on need enamasti mõõtudelt väikesed.
Kui käegakatsutavate tööstuskaupade pealt on tollis siiski vähemalt teoreetiliselt võimalik käibemaksu koguda, siis interneti teel levivate virtuaalsete toodete, näiteks tarkvara või muusika, kohaletoimetamine ei jäta maksuorganitele mingeid märke.
Euroopa Komisjon tahab selliseid kaupu maksustada sarnaselt teenustega, aga nende müügi kindlakstegemise viis on veel lahtine.
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele