Ülo Toomsalu • 10 veebruar 2000

Jäine Läänemeri kinkis saarlastele sajandi saagi

Juba poolteist nädalat korjavad sajad randlased Saaremaa läänerannikule tormiga uhutud saematerjali, mis oma koguselt ja väärtuselt võib olla suurim saak, millest rannarahvas on viimasel aastasajal osa saanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

'Minu arust on see peaaegu et sajandi mereand. Ei ole kuulnud, et kunagi varem oleks tulnud nii suures koguses ja nii kvaliteetset puitu,' ütles Saaremaa Merekultuuri Seltsi liige Leo Filippov.

Randlaste hinnangul on nad poolteise nädalaga korjanud vähemalt paarsada tihumeetrit tarbepuitu, mis markeeringu järgi on valmistatud Soomes. Saematerjali on leitud Harilaiust Sääreni ulatuval umbes 60 km pikkusel rannaribal.

Kõige massilisemalt oli korjajaid läinud pühapäeval, kui Tiirimetsa ja Salme vahel rannajoonel askeldanud inimeste hulk tuletas meelde suvist rannahooaega. Oli naisi ja lapsi, rahvast oli sadade kaupa, ütles üks aakrikukorjaja, kes viis kolme päevaga koju umbes 15 tihumeetrit hinnalist puitu.

Kuna puit on tulnud üle ranniku ühtlaselt, annab see alust oletada, et last on merre pääsenud küllalt kaugel. 'Last peab olema kaugelt, sest muidu nii pikalt ei tilguks,' sõnas Vilsandi rahvuspargi direktor Arvo Kullapere.

Hulgaliselt materjali on veel lahtedes jääsupi sees kinni ja otsib maabumispaika sõltuvalt tuule suunast ja rannahoovusest. Osa prusse on säilinud koguni 3-5 tihu suuruste korralikult laotud staabelduspakkidena.

Põhiliselt männist ja kuusest saematerjal on radiaallõikega ning sõltuvalt paksusest ja mõõtmetest ulatub paremate prusside hind spetsialistide sõnul umbes 2000 kroonini tihumeetrist. 'Rahalises väärtuses on see sajandi õnnistus,' märkis Leo Filippov.

Filippovi hinnangul on merest välja toodud puitu parajalt palju, et mõneks ajaks kohalikul turul saematerjali hinnad alla lüüa. 'Tekkinud on vajadus vahendaja järele, kes viiks kokku müüjad ja ostjad või aitaks laudu vahetada,' sõnas ta.

Piirivalve merevalvekeskusel pole andmeid viimastel nädalatel Läänemerel ümber läinud või põhja vajunud puitu vedavate aluste kohta.

'Meile pole keegi teatanud, et mõne puitu vedava alusega oleks hiljuti midagi juhtunud,' ütles merevalvekeskuse korrapidaja eile Eesti Päevalehele. 'Kui Läänemerel mingi õnnetus oleks olnud, oleks meile sellest kindlasti teada antud.'

Sõrve sääre lähedalt Saaremaa läänerannikul läheb laevatee, mida mööda sageli liiguvad Euroopasse puitu vedavad pargased.

Hetkel kuum