Tarandi sõnul on kokkulepet suhteliselt lihtsam saavutada näiteks selles, et infotehnoloogiat tuleb avalikus halduses senisest märksa ulatuslikumalt kasutada.
Samas tulevad kõneks ka hoopis tooremad ja vastuolulisemad teemad - näiteks eksjustiitsministri Urmas Arumäe töögrupp on uurinud, kuivõrd võiks Eestis kasutada riigi või kohaliku omavalitsuste halduse delegeerimist erasektorisse.
Selle töögrupi aruanne kirjeldab muu hulgas, kuidas Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Suurbritannias töötavad eravanglad ning Skandinaavia riikides osutavad erafirmad kiirabiteenuseid.
Arumäe leiab aruandes, et ka Eesti riik võiks osta vanglateenust erafirmadelt, säilitades üksnes kontrolli- ja järelevalvefunktsiooni. Sellisel juhul jälgiks riik, et eravanglates täidetaks kinnipidamisasutustele esitatavaid nõudeid tulenevalt täitemenetluse seadustikust ning inimõigustele esitatavaid nõudeid. Riik aga säästaks vanglaametnikele makstavad summad ja tasuks ettevõtjale iga kinnipeetu kohta mingi kindla summa kuus, aastas või kvartalis.
Samuti võiks erasektori abil minna ümberkorraldamisele patendiameti, turismiameti, tööturuameti, tööhõiveameti ja tööinspektsiooni tegevus, märgib töögrupp.
Justiitsministeeriumis on väljatöötamisel ka halduskorralduse seaduse eelnõu, kuid sellest on esialgu olemas vaid üldised põhimõtted, mitte paragrahvideks vormistatud tekst.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini