Valitsusliit sõelub täna haldusreformi variante

Peaminister Mart Laar kõneleb täna hommikul koalitsiooni ees haldusreformi eesmärkidest ning teatab, et selle elluviimist ei ole enam võimalik kusagile edasi lükata.

Valitsuse pressibüroo direktori Kaarel Tarandi sõnul on peaministri tänane sõnum koalitsioonisaadikutele, et haldusreformi arutelud jõuavad järku, kus läheb vaja ka konkreetseid tähtaegu ja otsuseid.

Mullu moodustatud töögrupid esitasid tänavu jaanuaris oma aruanded selle kohta, millised variandid tuleks haldusreformi eri lõikudes läbi kaaluda. Vähem erimeelsusi tekitavad küsimused jõuavad täna peetavate ettekannete põhjal lähiajal ka eelnõudesse.

Tarandi sõnul on kokkulepet suhteliselt lihtsam saavutada näiteks selles, et infotehnoloogiat tuleb avalikus halduses senisest märksa ulatuslikumalt kasutada.

Samas tulevad kõneks ka hoopis tooremad ja vastuolulisemad teemad - näiteks eksjustiitsministri Urmas Arumäe töögrupp on uurinud, kuivõrd võiks Eestis kasutada riigi või kohaliku omavalitsuste halduse delegeerimist erasektorisse.

Selle töögrupi aruanne kirjeldab muu hulgas, kuidas Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Suurbritannias töötavad eravanglad ning Skandinaavia riikides osutavad erafirmad kiirabiteenuseid.

Arumäe leiab aruandes, et ka Eesti riik võiks osta vanglateenust erafirmadelt, säilitades üksnes kontrolli- ja järelevalvefunktsiooni. Sellisel juhul jälgiks riik, et eravanglates täidetaks kinnipidamisasutustele esitatavaid nõudeid tulenevalt täitemenetluse seadustikust ning inimõigustele esitatavaid nõudeid. Riik aga säästaks vanglaametnikele makstavad summad ja tasuks ettevõtjale iga kinnipeetu kohta mingi kindla summa kuus, aastas või kvartalis.

Samuti võiks erasektori abil minna ümberkorraldamisele patendiameti, turismiameti, tööturuameti, tööhõiveameti ja tööinspektsiooni tegevus, märgib töögrupp.

Justiitsministeeriumis on väljatöötamisel ka halduskorralduse seaduse eelnõu, kuid sellest on esialgu olemas vaid üldised põhimõtted, mitte paragrahvideks vormistatud tekst.