Reform neelab Telekomi raha

Valitsusliidu maksuideoloogi Jürgen Ligi sõnul on puudujäägi katmiseks kolm võimalust: vähendada riigieelarve kulusid, kasutada ära riigieelarve reservid (riigivara müük, Telekom, Hüvitusfondi jääk) või võtta laenu.

?Majanduslikult kõige otstarbekam oleks muidugi reservide kasutuselevõtt, aga neist paraku ei jätku,? selgitas Ligi. Ta lisas, et eri vormis reserve on riigil veel vaid umbes 1,5 miljardi krooni ulatuses, Telekomi müügist peaks saama 3 miljardit krooni. Pensionireformi teise samba ehk kohustusliku kogumiskindlustuse käivitamiskulu aastas on 700?750 miljonit krooni, kogukulu hinnanguliselt aga üle 24 miljardi krooni.

Eesti Telekomist kuulub riigile veel 27,3 protsenti. IMFi memorandumi kohaselt peab valitsus esimese poolaasta jooksul otsustama osaluse müügi tähtaja.

Sotsiaalminister Eiki Nestor hääletas valitsuse istungil sotsiaalmaksu samaks jätmise vastu. ?Oleksin soovinud varianti, mis muudaks teise samba käivitamise odavamaks,? selgitas mõõdukas sotsiaalminister. ?Nüüd peab riik ise kõik kinni maksma.?

Mõõdukad tahtsid sotsiaalmaksu tõstmist 2?3, et vähendada riigi koormust pensionireformi käivitamisel.

Nestori sõnul tuleb nüüd kaaluda riigi võlakirjade emiteerimist, eelarve kokkutõmbamist ja reservide müümist. ?Investeeringute tegemine eelarvest läheb edaspidi keerulisemaks,? nentis sotsiaalminister.

Ligi lisas, et riigieelarvet on võimlik kärpida umbes poole miljardi ulatuses.

Mullu suvel oli valitsus sunnitud tegema negatiivse lisaeelarve. Tänavu riigieelarve kallale siiski ei minda, sest enne järgmist aastat reform käivituda ei saa. ?Koostame sellekohaseid eelnõusid ikka märkega, et hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2001,? ütles Nestor.