21. märts 2000 kell 22:00

Kas Privadori ja Küberneetika koostöö on taunimisväärne?

Seda võiks ju taunida, aga olukorda oleks raske teisiti lahendada. Tegemist on intellektuaalse kapitaliga. Enamik asju, mis seal Privadoris väärt on, enamik põhivarast võtab õhtul kell viis jalad alla ja kõnnib koju. See ei ole väärtus, mida saaks erastada tavalisel viisil nagu treipinke või maad. Kuna 90 väärtusest on loomata ja see luuakse põhivaraga, milleks on inimesed, siis arvan, et see, mis toimus, on üks parimaid võimalikke variante.

Riigile kuuluv Küberneetika säilitas osaluse, inimesed on rohkem motiveeritud ja lõppkokkuvõttes tekib rohkem lisaväärtust kui vanas vormis jätkates.

Mina ei näe midagi taunida. Kui see tagab Eesti tootele rahvusvaheliselt parema läbilöögi võrreldes riigiasutuse võimalustega, siis Eesti sellest ainult võidab.

Küberneetika ja Privadori vahel on lepingulised suhted ja minule ei hakanud seal midagi sellist silma, mida peaks taunima. Intellektuaalse toodangu omandiõiguste ümber võib alati küsitavusi tekitada ja neid leida, aga kui suhted on lepinguliselt fikseeritud, siis ma ei usu, et seal riigile külma tehakse.

Kui Äripäeva artiklis toodud laused olid õiged, siis on see klassikaline ärastamisprotsess. Ärastamine ongi nii toimunud, et riigile kuuluva aktsiaseltsi juhid tegid riigifirma kõrvale vahendusfirma, kelle kaudu osteti toorainet ja müüdi toodangut. Vaheltkasu jäeti erafirmale ja nii lüpsti riigifirmad tühjaks. Riigile kuuluv Küberneetika mõtleb välja, annab toote Privado-rile, kes selle maha müüb ja võtab vaheltkasu endale. Jääb mulje, et Privadori ja Küberneetika töötajad võtavad palka Küberneetikast ja kasumi Privadorist.

Põhiline küsimus on, kas väärtus, millele tuginedes Privadori omanikud soovivad saada miljonäriks, on pärit ASist Küberneetika või mitte. Ja miks Küberneetika omanikud ei taha saada miljonäriks.

Kui varem rääkisime riigivara kantimisskeemidest, kus odava rahaga võeti riigilt kinnisvara, siis kas nüüd on jõudnud kätte aeg, et riigi haldusest hakkab välja libisema intellektuaalne kapital? Mina sellele praegu vastata ei oska. Privadori näol on tegemist pretsedendiga intellektuaalse kapitali vallas ja sellele hinnangu andmine ei ole kindlasti lihtne.

Selge on see, et keegi ei saa teadmisi inimese peast välja võtta. Küll aga peavad olema töötajate ja ettevõtte vahel sõlmitud teatud kokkulepped. Näiteks kui Microsofti palgal olev inimene midagi leiutab, siis kuulub see leiutis Microsoftile, aga mitte leiutajale. Uue idee välja mõtlemine võib olla saanud teoks tänu ettevõtte loodud tingimustele.

Hetkel kuum